(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40.) aasta piires, viljakamatel muldadel on harilik mänd 7080-aastaselt juba 30 m kõrge; rabades kasvab aga ainult mõni meeter kõrgeks.(1) Harilik mänd kasvab sageli puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades, kuid küllalt sageli moodustab ka segapuistusid: põhja pool on kaaslasteks tavaliselt harilik kuusk ja kask, lõuna pool aga laialehelised lehtpuuliigid (tamm).(1)
Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Männist valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad Mänd talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesiseid kehvi muldi. Mänd on väikese konkurentsivõimega. Kasvab luiteliivadel ja rabades puhtpuistuna, sest seal tal konkutentsi ei ole. Mänd kasvab järgnevates kasvukohatüüpides: Loometsad(leesikaloo,kastikuloo,lubikaloo):Muld on väga õhuke(alla 30 cm) ja kohati esineb ka paepaljandeid. Ühed kuivemad metsad Eestis põhjavesi ulatub sügavale ja pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on paekivi murenenud seda parem on taimedele. Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad
Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased. Lehed on munajad, 4-6 cm pikad 3-4 cm laiad. Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Tavaliselt kasvab puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Boniteet IV-V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike
Levinuim puuliik on mänd, mis moodustab 34,2% puistute pindalast ja 30,3% kasvava metsa tagavarast. Männikute keskmine vanus on 72 aastat ja hektaritagavara 243 m3. Maksimaalselt võib männik Eestis saavutada kuni 40 meetrise kõrguse ja hektaritagavara võib ületada 600 m3 piiri. Eestis kasvavad männikud peaaegu kõikjal, kuid valdavad on nad väheviljakates kuivades (nõmmed) ja liigniisketes (sood) kasvukohtades, kus moodustavad puhtpuistuid Mujal kasvab mänd nii puhtpuistuna, kuid moodustab ka koos kuuse ja kasega segapuistuid. Enamlevinud puuliikidest on mänd kõige pikaealisem ja vanemate puistute vanus ületab 250 aastat, veel vanemaks võivad kasvada on ainult vähese levikuga tammikud. Kuusk moodustab 16,0% puistute pindalast ja 23,4% kasvava metsa tagavarast. Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige
Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Lehed peaaegu ümmargused Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peamiselt viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused. Tuletikke, katuselaaste, saetööstuses, paberitööstuses.
lõunapiir 37. põhjalaiusekraadil (Karpaadid, Lõuna-Prantsusmaa, Põhja- Itaalia. Kasvab ka Briti saartel, kuid puudub Taanis. Pideva areaali kõrval esineb ka rida väiksemaid osaareaale. Kasvab ka Püreneedes, Sveitsi Alpides. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik. Väga valgusenõudlik. Juurestik on plastiline, võib moodustuda tugev sammasjuur (sügavatel, värsketel liivmuldadel) või pinnalähedane juurestik (toitainetevaesel pinnasel, mägedes etc.). Kasvab sageli puhtpuistuna, ja on kiirekasvuline. Puit väga heade tehniliste omadustega. Kuiva lülipuidu värvus on helepunakaspruun, maltspuit on valkjas kuni kollakas. Seistes puidu värv tumeneb. Aastarõngad on ebakorrapärased ja hästi nähtavad. Pehme ja kerge hariliku männi puit on keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. Dekoratiivne pargipuu just liivastel muldadel. Eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad õhku kahjulikest mikroobidest ja tuberkuloosipisikutest.
Kodumaal 30...50 (65) m kõrgune ja kuni 2 m tüvediameetriga suur, noorelt laikoonusja, vanas eas kuhikja võraga ja tumedama sügavrõmelise ning valkjalapilise tüvekoorega puu ei saavuta meil selliseid dimensioone. Vanus kuni 500 aastat.. Areaal: Euroopa nulg on tavaliseks okaspuuliigiks Kesk- ja Lõuna - Euroopa mägedes (Alpid, Sudeedid, Karpaadid) ja lauskmaal (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Sveits, Rumeenia, jne), kus ta kasvab nii puhtpuistuna kui segus koos hariliku pöögiga (Fagus sylvatica), olles Euroopas kasvavatest okaspuudest varjutaluvaim ning tõustes Alpides kuni 1700 m kõrguseni üle merepinna. Võrsed: hallikaspruunid, madalate vagudega, kaetud tihedalt hallikate karvadega. Pungad: munajad, pruunikad, vaiguta või nõrgalt vaigused. Okkad: 2...3 cm pikad, 2...3 mm laiad, pealt tumerohelised, alt kahe valkja õhulõheribaga, tipp pügaldunud. Okkad asuvad varjuokstel kamjalt, valgusokstel radiaalselt, on hästi jäigad
Käbid väikesed, 3- mustjas sügavarõmeline korp. Lehed 4-7 (kännuvõsust). 10 kaupa võrsete tippudes, valmivad cm pikad, 2,5-4 cm laiad, kolmnurksed Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Kasvab sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli peamiselt kas puhtpuistuna või segus Paljuneb seemnetest, aga ka vegetatiivselt, teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kuuse ja männiga. Aeglasema kasvuga kui nii juure- kui ka kännuvõsudest. kaetud tihedalt näärmetäppidega. arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Areaal väga lai, kasvab Euroopas, Aasias, Lääne- Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme Arukasest varjutaluvam
Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 laiad. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii seemnetest kui ka vegetatiivselt (kännuvõsust). Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Kasvab peamiselt kas puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam. Külmakindel. Boniteet reeglina IV-V, raieküpsete puistute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Puidu füüsikalis-mehaanilised omadused, kütteväärtus jne on
Kodumaal 30...50 (65) m kõrgune ja kuni 2 m tüvediameetriga suur, noorelt laikoonusja, vanas eas kuhikja võraga ja tumedama sügavrõmelise ning valkjalapilise tüvekoorega puu ei saavuta meil selliseid dimensioone. Vanus kuni 500 aastat. Tsoon IV. Kultuuristamise aeg teadmata. Areaal: Euroopa nulg on tavaliseks okaspuuliigiks Kesk- ja Lõuna - Euroopa mägedes (Alpid, Sudeedid, Karpaadid) ja lauskmaal (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Sveits, Rumeenia, jne), kus ta kasvab nii puhtpuistuna kui segus koos hariliku pöögiga (Fagus sylvatica), olles Euroopas kasvavatest okaspuudest varjutaluvaim ning tõustes Alpides kuni 1700 m kõrguseni üle merepinna. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hallikaspruunid, madalate vagudega, kaetud tihedalt hallikate karvadega. Pungad: munajad, pruunikad, vaiguta või nõrgalt vaigused. Okkad: 2...3 cm pikad, 2...3 mm laiad, pealt tumerohelised, alt kahe valkja õhulõheribaga, tipp pügaldunud
ilupuud. 28. Sookask (Betula pubescens), madal (Betula fruticosa) ja vaevakask (Betula nana) Betula pubescens - Euroopas arukasest natuke põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase areaaliga 1525 m kõrgune sookask kasvab niisketel ja liigniisketel mineraal- ja turvasmuldadel. Sookask on sage rabades, madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Eestis kasvab pms. Lääne- ja Põhja-Eestis enamasti segus männi või harvem kuusega, ka puhtpuistuna või gruppidena (puisniitudel). Kasutatakse ka ilupuuna haljastuses. · Munajad, lihtsaagja servaga, ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga ja karvased lehed · Noorte puude ja vesivõsude lehed ja võrsed on viltjalt hallikarvased ning tugevalt lõhnavad. · Võra munajas, tihe, võrdlemisi jämedate ülespoole suunduvate okstega.
annaabi.ee 
