Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse? Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9
Vaid ehk soomlaste oma võib sellega võistelda. Metsalt on alati saanud innustust ja ainet oma 5 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html loomingu jaoks eesti kirjanikud, muusikud ja kunstnikud. Mets on teadusliku töö tähtis tegevusväli."6 Eesti metsateadlane Oskar Daniel (1874-1945) luges, et metsade tähtsus on nii kaudne kui otsene. Esimene pole hinnatav rahaga, ta on enam-vähem üldise tähtsusega, kuna teine kui puhtmajanduslik tegur ei puuduta alati elanike huvisid ühtlasel määral. Metsa kaudne tähtsus seisneb mõjus, mida ta avaldab oma ümbruskonnale ühel või teisel teel. Tähtsamad neist on turve ja kaitse, mida mets maapinnale pakub. Metsa mõtlematul hävitamisel kaasnevad tõsised tagajärjed tootvad maad muutuvad ebatootvateks ning võivad kujuneda lausa hädaohtlikuks. Mets pakub oma ümbrusele kõledate ja kuivavate tuulte eest kaitset ja varjab maapinda päikese kõrvetava ning
deliktiõiguslikku hüvitamist? Puhtmajanduslikku kahju on defineerida keeruline. Puhtmajandusliku kahjuga on tegemist juhul, kui kahju tekib väljaspool absoluutselt kaitstavate õigusobjektide 2 kahjustumist. Kuid kui on kaitstud absoluutselt kaitstavat objekti, kuid sellest tekib kahju ka kolmandatele isikutele, siis nende jaoks on ka see kahju puhtmajanduslik. Tüüpilised juhtumid: · Kaablikaasused. A peab lehmafarmi. B teostab kaevetöid ja lõikab kaabli katki. A-l jäävad lehmad lüpsmata ja ta kannatab kahju, see ongi puhtmajanduslik kahju (ei ole kahjustatud A tervist, elu omandit ja muid õigusi). Puhtmajanduslikku kahju ei hüvitata võlaõigusseaduses. Puhtmajandusliku kahju hüvitamine võib kõne alla tulla: 1) olukord, kus kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb §-st 1045 punktist 7.
Nt. töötaja ja tööandja vaheline tööleping, millest tuleneb kohustus olla vastastikku viisakas. Töötaja avaldab ajalehes tööandja kohta laimu, mille tulemusega tööandja tulu väheneb. Võib väita, et sellise kahju ärahoidmine ei olnud töölepingu eesmärk, seega tuleks kahjunõue esitada deliktilisel alusel. 5. Kuidas on võlaõigusseaduses reguleeritud puhtmajandusliku kahju deliktiõiguslikku hüvita- mist? Mis üldse on puhtmajanduslik kahju? tekib väljaspool absoluutselt kaistavate õigushüvede kahjustamist Nt. A tekitab B-le kehavigastuse (see on absoluutselt kaistav õigushüve). Seega B kahju ei ole puhtma- janduslik. Aga samal ajal oli B C töötaja. Kuna B ei saanud tööle tulla, siis tekkis C-l kahju - aga see tekkis nüüd väljaspool absoluutselt kaitstavate õigushüvede kahjustamist. C kahju on selle näite puhul puhtmajanduslik.
arvestades ka varieeruva kapitali (kütus, inimtööjõud jne.) hulka (Greboval 2003). Kui olemasoleva kapitali hulk on suurem kui optimaalne soovitud väljundi (näiteks TAC) tootmiseks, siis on tegemist liigse püügivõimsusega majanduslikus mõttes. Sellisest laevastikus kõneldakse kui ülekapitaliseerunust (ingl. overcapitalization). Ülemäärase püügivõimsuse mõiste on üldiselt puhtmajanduslik see ei arvesta mitte mingeid muid prioriteete. Samas on Euroopa Liidus aastaid olnud kombeks maaeluviisi (põllumajandus ja kalandus) toetada. Mitmed poliitikad (struktuurabi) töötavad tegelikult optimaalse püügivõimsuse saavutamisele vastu. Viimasel aastal on küll vähendatud otsest ja kaudset rahavoolusi (toetusi) kalandusse ning asutud senisest jõudsamalt laevastikku vähendama läbi laevade utiliseerimise toetamise. 21
Asjaõigusseadus. RT I 1993, 39, 590. vv 09.06.1993 (AÕS) Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349. vv 28.06.1992 (PS) Kinnisvara omandamise kitsendamise seadus. RT I 2003, 23, 147. vv 12.02.2003 (KAOKS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I 2002, 35, 216. vv 27.03.2002 (TsÜS) Piir, M.M. Pauluse protsess: Kriminaalõiguslik kontekst ja koht uue testamendi Traditsioonis. Magistritöö. Tartu, 2005 http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b17874324/piirmilvi.pdf Nõmm, I. Puhtmajanduslik kahju ja selle hüvitamine deliktilise vastutuse korral. Magistritöö. Tartu, 2007 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/4686/1/nomm_iko.pdf Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia, kättesaadav elektrooniliselt: http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 26
Juhul kui kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolele ei olnud ega pidanudki olema ettenähtav teise lepingupoole leppetrahvi tasumise kohustus kolmandale isikule, võis talle ettenähtav olla kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju. 3-2-1-19-11, p 18 kolmandale isikule tekitatud kahju likvideerimine; Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga, et praegusel juhul ei saa hagejal olla tekkinud kahju (puhtmajanduslik kahju, mis tekkis seetõttu, et kostja peatas määratud tarne OÜ-le Sagro Elekter ja AS-le Kulon ning seetõttu pidi hageja bilansihaldurina ostma OÜ Sagro Elekter ja AS Kulon bilansi hoidmiseks elektrienergiat kolmandatelt isikutelt tunduvalt kõrgema hinnaga kui kostja hind ning müüs seda odavamalt edasi), mis oleks rikutud normide (KonkS § 16 p-de 4 ja 6) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kolleegium leiab, et KonkS § 16 p-d 4 ja 6 on muu hulgas mõeldud ka sellise kahju hüvitamiseks,
- võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju liigid 3-2-1-7-10, p 17 - puhtmajanduslik kahju Asjaolud: Vambola Raigi (hagi) hagi Neeme Raigi (kostja I), Kaie Raigi (kostja II) ja Aarne Karu (kostja III) vastu solidaarselt 5 000 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Õiguslik probleem: Kahju hüvitamise eesmärk – VÕS § 127. RK: „Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline.“ Erandid: 1
annaabi.ee 
