pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest. Elupaigad Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Arvukus Eestis ja Areng Eestis on umbes 10 000 põtra, nii et välja- suremis ohus nad ei ole. Tiinus kestab 8 kuud
PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Põtrade vaenlasteks on hundid ja karud, vasikatele ka ilves. Põder on väärtuslik jahiloom. MÕNED ILUSAD PILDID HUVITAVAID FAKTE
Tal on sihvakas keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine
30 puu- ning põõsaliiki. limustest ja ussidest. Toitu Sõltuvalt soolavajadusele püüavad ka rohttaimedel ja sööb rohkem kas vees või puutüvedel. kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude- põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest. Kehamõõtmed Õlakõrgus kuni 216 cm, Üldpikkus on 10...16 (18) tüvepikkus 200...290 cm. cm, kere pikkus 6,5 cm. Kaal 100...300 (600) kg. Arvukus Eestis on ~ 10 000 isendit. Arvukus on sage, arusisalik on Eesti kõige tavalisem
Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid, tulekahjud, happevihmad. · Poolkõrbed ja kõrbed. Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga. Asuvad lähistroopilises- ja troopilises vöötmes, pöörijoonte lähedal asuvate kõrgrõhualadel. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt 50 kraadi. Allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid- vähese taimkattega rohelisemad alad. Kõrbetes on
Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest. Põder on ka taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi ta 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. 4. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Energia liigub toitumise, toitainete kaudu. Järgmisele tasemele liigub tavaliselt umbes 10%, ülejäänud 90% tarbib ära esialgne sööja. Tootjad ehk produtsendid Nagu ka toiduahelates on esimeseks lüliks taimed. Taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ning moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaaniliisi aineid. Selle tõttu nimetatakse neid tootjateks ehk produtsentideks
10 000 turisti. TÄHTSAMAD FAKTID: Pindala: 14 000 000 km² Rahvaarv: püsiasustus puudub Riikide arv: puudub, kuigi osad riigid nõudlevad endile osi sellest mandrist Kõrgeim tipp: Vinson (4897 m) Suurim selfiliustik: Rossi selfiliustik (192 000-208 000 km²) Lõunapooluse asukoht: 1235 km lähimast rannikust ARKTIKA Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Seal kasvab palju samblikke, samblaid, puhmastaimi ja maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat. Arktika taimed on kohastunud madala temperatuuri ja lühikese kasvuperioodiga. Osa taimi fotosünteesib väga madalatel temperatuuridel. Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres. Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%
Dm 0,1 0,2 Mg m-3, sõltub lagunemisastmest T1T2T3 Pü 5080% Maht muutub veesisalduse muutudes Metsadest padumetsad Veemahutavus: t1 15 20 x rohkem kuivkaalust; t3 3 7 x Rohttaimedest tulevad sisse tuppvillpea, puhmastaimi, turbasamblaid Suur soojusmahtuvus, väike soojusjuhtivus Ülesharimiseks sobivad rohusood Soomuldade keemiline koostis Rabad R Turvaste keskmine keemiline koostis 0 40 cm kihis
Parterite kujundamine muutub järjest enam kunstipäraseks ja keerukaks ning sellega tegelevad paljud kunstnikud, arhitektid ja aednikud. Teemaga tegeldakse ka teoreetiliselt - 1599. a avaldas Olivier de Serres (1539-1619) mitmeköitelise teose Le Théâtre d'Agriculture, mille 6. köide on pühendatud iluaiandusele, tema arvates peab kujunduse ja taimevaliku osas valitsema suur varieeruvus. Parteri üksikosade piiramiseks soovitas de Serres kasutada madalaid lõhnavaid roht- ja puhmastaimi - lavendlit, rosmariini, münti, tüümiani; hiljem levis soodsa kliima tõttu pukspuu, mis tänaseni rohket kasutamist leiab. Sisepinnad soovitas ta täita lilledega - kannikeste, levkoide, võõrasemade või maikellukestega, seejuures mitte segu, vaid ainult üht sorti lilledega. Ümber parteri üksikosade tuli kasutada värvilist killustikku või liiva, et tagada hea väljanägemine erinevatel aastaaegadel. Lisaks pukspuust pügatud figuuridele kasutati ka
annaabi.ee 
