Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat.Talveune kestus eri loomarühmadel võib kesta tundidest-päevadest kuni mitme kuu või aastani
Üleskirjutist nimetatakse elektroentsefalogrammiks. Elektroentsefalogrammil on näha erineva kuju ja sagedusega laineid. Sarnased lained esinevad rühmiti. Neid sarnaseid lainete rühmi kutsutakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: 1) alfa koosneb tsinusoidaalse kujuga korrapärastest lainetest. Nende amplituud, mis väljendub laine kõrguses, on 50-100 mikrowolti mW, sagedus 8-13Hz. Alfalained domineerivad aju kukla piirkonnas ja iseloomustavad puhkeseisundit. Neid saab silmade kinnipanemisega esile kutsuda. Kui silmad lahti teha, siis alfalained kaovad ja asenduvad beetalainetega. Alfarütme iseloomustavad ka orientatsioonirefleksid. Orientatsioonirefleks seisneb vastuses olukorra muutusele (nt vaatad ruumi sisenevat inimest). 2) beeta ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga. Nende sagedus on 14-30 Hz. Beetalained iseloomustavad ajukoore aktiivset seisundit. Alfarütmi depressioon alfarütmi asendumine beetarütmiga (silmade avamisega).
Võimendatud biovoolud kirjutatakse üles, kas liikuvale paberile või vaadeldakse ainult ekraanil. e..grammil on näha mitmesuguse kuju ja sagedusega laineid. Sageduse määrab ära võngete ehk lainete arv sekundis. Sarnase kuju ja sagedusega lained esinevad rühmiti, neid nimetatakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: alfa, beeta, teeta ja delta. Erinevad rütmid iseloomustavad teatud aju seisundit, peale selle nad esinevad rohkem teatud aju piirkondades, alfa iseloomustab ajukoore puhkeseisundit ja paikneb kuklasagaras. EEG meetod aju biovoolude registreerimiseks EKG - elektrokardiograafia Alfa rütmi sagedus on 8-13 hertsi (võnget sekundis). Teine iseloomulik tunnus on, see et nad on korrapärased sinusoidaalse (amplituut vaheldub). mV mõõdetakse amplituudi. Alfa rütm ärkvel oleval inimesel esineb kinniste silmadega. Alfa rütm silmade avamisega asendub beeta rütmiga, seda kutsutakse alfa rütmi depressiooniks.
Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi, viide erinevasse rühma. Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks. Lained ja rütme on 5: Alfa, beeta, deeta, delta, gamma rütm. Mida iseloomustab miski rütm: · alfarütm koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest, amplituudiga 20-60 mikrovolti, rütmi sagedus on 8-13 Hz. Alfarütm iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ta domineerib kuklasagarates, täiskasvanud ärkvel oleval inimesel esineb ta kinniste silmadega. Alfarütmi depressioon esineb nt. kinniste silmadega kui anda mingi ülesanne mõelda millelegi, või tuleb mingi heliärritus, mis äratab tähelepanu ja alfarütm kaob. · Beetarütm- ebakorrapärase kujuga lained amplituudiga 5-30 mikrovolti ja sagedus 14-30 Hz. Domineerivad otsmikusagarates. Iseloomustavad ajukoore aktiivset seisundit
Viiendat praktiliselt ei kasutata, enam praktilist kasutust leiavad kaks rühma ( alfa ja beeta). Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim rütmideks sarnaste lainete kogumik. Laineid ja rühmi 5: alfa, beeta, teeta, delta, gamma (gamma-t ei kasut pm). Põhirühmad on alfa ja beeta. Alfarütm koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest, amplituudiga 20 60 mikrovolti, sagedus on 8-13 Hz. Alfarütm isel ajukoore puhkeseisundit. Ta domineerib ehk on ülekaalus kuklasagarates ja täiskasvanud ärkvel oleval inimesel esineb ta kinniste silmadega. Elektroentsefalogrammi registreeritakse tavaliselt ruumis, kus on hämar ja pime. Kui anda käsklus silmad lahti teha, siis alfarütm kaob ja asendub beetarütmiga. Sellist alfarütmi järsku kadumist nim depressiooniks. Alfarütm kaob ka siis, kui antakse mõtlemisülesanne või kuskilt tuleb heliärritus.
massivool piki veepotentsiaali gradienti – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise hulgast juurerakkudes? 7. Milliseid protsesse taimedes mõjutab abstsiishape (ABA) ? Abstsiishape on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede ja seemnete puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid). Lisaks sellele osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises. Abstsiishape on 15-süsinikuline ühend (C15H20O4), mis sarnaneb struktuurilt karotenoidiga. Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise pungani. Seda sünteesivad peaaegu kõik rakud, mis sisaldavad kloroplaste või amüloplaste. ABAt
Kanalite arv sõltub aparaadi võimalustest. On 2, 4, 6, 8, 12, 16 ja 32 kanalilised aparaadid. Aparaadil eristatakse erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid. Need sarnased lained esinevad rühmiti ja rühma nimetatakse rütmiks. Eristatakse 5 rütmi, millest 2 on nn põhirütmid: alfa rütm – koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest sagedusega 8-13 Hz. See rütm domineerib ajus kuklapiirkondades ja ta iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ärkevoleval inimesel esineb see kinniste silmadega. beeta rütm – koosneb ebakorrapärase kujuga lainetest, sagedusega 14-30 Hz. Võrreldes alfa rütmiga, on beeta rütm märkse madalama amplituudiga (seega nõrgemad). Domineerib ärkveloleval inimesel otsmikusagarates. Iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit. Alfa rütm asendub beetaga inimesel üle kogu ajukoore silmade avanemisel. Sellist asendumist nimetatakse alfa rütmi depressiooniks
Kanalite arv sõltub aparaadi võimalustest. On 2, 4, 6, 8, 12, 16 ja 32 kanalilised aparaadid. Aparaadil eristatakse erineva kuju, tugevuse ja sagedusega laineid. Need sarnased lained esinevad rühmiti ja rühma nimetatakse rütmiks. Eristatakse 5 rütmi, millest 2 on nn põhirütmid: alfa rütm – koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest sagedusega 8-13 Hz. See rütm domineerib ajus kuklapiirkondades ja ta iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ärkevoleval inimesel esineb see kinniste silmadega. beeta rütm – koosneb ebakorrapärase kujuga lainetest, sagedusega 14-30 Hz. Võrreldes alfa rütmiga, on beeta rütm märkse madalama amplituudiga (seega nõrgemad). Domineerib ärkveloleval inimesel otsmikusagarates. Iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit. Alfa rütm asendub beetaga inimesel üle kogu ajukoore silmade avanemisel. Sellist asendumist nimetatakse alfa rütmi depressiooniks
Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste sageduse kuju ja amplituudiga laineid jagatakse tähestiku järgi, viide erinevasse rühma. Sarnased lained esinevad rühmiti ja neid nim. rütmideks. Lained ja rütme on 5: Alfa, beeta, deeta, delta, gamma rütm. Mida iseloomustab miski rütm: alfarütm koosneb korrapärastest sinusoidaalse kujuga lainetest, amplituudiga 20-60 mikrovolti, rütmi sagedus on 8-13 Hz. Alfarütm iseloomustab ajukoore puhkeseisundit. Ta domineerib kuklasagarates, täiskasvanud ärkvel oleval inimesel esineb ta kinniste silmadega. Alfarütmi depressioon esineb nt. kinniste silmadega kui anda mingi ülesanne mõelda millelegi, või tuleb mingi heliärritus, mis äratab tähelepanu ja alfarütm kaob. Beetarütm- ebakorrapärase kujuga lained amplituudiga 5-30 mikrovolti ja sagedus 14-30 Hz. Domineerivad otsmikusagarates. Iseloomustavad ajukoore aktiivset seisundit. Vaimse pinge korral esinevad ka kiiru ja kuklasagarates
annaabi.ee 
