selgelt eristavate füsioloogiliste või biokeemiliste omaduste alusel. 20. Kuidas jaotatakse söötmeid nende konsistentsi järgi? Vedelsöötmed Pooltardsöötmed Tardsöötmed 21. Mida nimetatakse inokuleerimiseks? Nimetatakse külvamist ehk mikroorganismide kasvu uurimiseks tuleb neid üle kanda ühelt keskkonnalt teisele või ühelt söötmelt teisele. 22. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks joonkülvi ? Joonkülvi kasutatakse puhaskultuuride eraldamiseks, mikroorganismide kollektsioon- või töökultuuride uuendamiseks jne. Tehakse külviaasaga petri tassile, kus on valmis sööde. 23. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks pistekülvi ? Kasutatakse mikroorganismide hapnikuvajaduse määramisel aga ka mikroorganismide säilitamiseks. Teostatakse samuti külviaasaga petri tassile, kus on valmis tardsööde. 24. Mille poolest erineb sügavkülv pindkülvist?
L-tüüpi(b-tüüpi, sisaldavad lisaks O-tüübile Leuconostoci aroomimoodustajat, muudetakse vastvavalt kasutusel).D-tüüpi-peale o tüüpi ka aroomimoodustajad. Produtseerivad suurtes kogustes diatsetüüli, atsetoiini, Co2.DL-tüüpi-sisaldavad l ja d tüüpi.Eelistatakse Leuconostoc mesenteroidesit, suured külvi doosid, madal temp. Termogiilsed kultuurid-nii määratud, määratlematta.Probiootilised-suukaudu sisse võetavad mikroo.r. 24. Bakterite puhaskultuuride saamine ja juuretiste valmistamine Kasutus:vedel, külmutatud, kuivatatud. Juuretise valmistamisel, otse tootmisportsessis. Valmistamise printsiibid: Tüvekultuuride isoleerimine, Komponentide segamine kasvukeskkonnaks uurimine, valik
üldlämmastiku sisalduse määramine. Töö on üles ehitatud andes infot erinevadest kohupiimadest, nende erinevusdest ja kuidas neid valmistatakse. Hüpotees: katseteel saadud valgusisaldus tulemus ühtib pakendil märgistatuga. 3 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT Mis on kohupiim? Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaadiga kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Selline kohupiim on pisut teralise konsistentsiga. Kohupiimal on puhas, värske maitse ja kerge hapendatud piimale omane lõhn. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Kohupiimad on suurepärased valgu ja kaltsiumi allikad. Kui kodujuustu tuntakse selle nimetuse all üle kogu maailma, siis kohupiim ja
Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone elusorganismides. Ensüümid on kõik spetsiifilised ja katalüüsivad ainult teatud kindlaid reaktsioone. Piimanduskeele ABC KT!!!! Lõss- kooritud piim (0,05% rasva) Pett- võipiim, võiks koore kokkulõõmisel järele jääv plasma Vadak- kalgendist valgu (juustu või kohupiimana) eemaldamisel järele jääv seerum, rohekas- kollaks ,,piima vesi" Juuretis- piimhappebakterite puhaskultuuride kontsentraat (suunab hapnemisprotsessi ,,õigele rajale") · Ekvivalentkogused kilogrammi piimatoote kohta on järgmised: juust 10,5 kg piima; pehme juust- 8,5 kg piima; kodujuust- 7 kg piima; kohupiim- 5 kg piima; jogurt- 0,9 kg piima PIIMA TOOTMINE Piima toodeti 2011 a. I poolaastal statistikaameti andmetel 344 tuhat t, mis oli 2010 aasta sama perioodiga võrreldes 1,7% ehk 5,8 tuhat tonni enam. Lehmade arv on stabiliseeritud ja isegi kasvanud, olles 2011
Kordamisküsimused juustutehnoloogias 1. Mis on juust? Juust on toode, mis saadake piima klagendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Täpsustatud definitisooni järgi: värske või valminud tahke või pooltahke toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. Eesti definitsioon: lehma, kitse või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise lisamise, ensüümpreparaatidega kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud toode, milles vadakuvalkude ja kaseiini suhe ei ületa nende suhet piimas. 2. Juustude liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi. Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%).
Joonis 2 Keefiri valmistamise tehnoloogiline skeem (Abiks väikekäitlejale, II osa, Piim ja piima töötlemine 2012) 11 4.3 Kohupiima tehnoloogia Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaatidega kalgendamisel ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Kohupiima kasutatakse vahetult toiduks või kohupiimatoodete, -pooltoodete ja kondiitritoodete valmistamiseks.Kohupiima liigitatakse tootes sisalduva rasva osamassi järgi ning valkude sadestamise meetodi põhjal (happemeetod, happe-laabimeetod). Happemeetodit kasutatakse lõssist rasvata kohupiima
Weber, E. 1992. Untersuchungen zu Fortpflanzung und Ploidie verschiedener Ascomyceten. Bibliotheca Mycologica 140: 1-186. Weber, H. 1993. Allgemeine Mykologie. Gustav Fischer Verlag Jena, Stuttgart, 541 pp. Öpik, M. 1995. Viljakehade morfoloogia, kultuuritunnused ning paarumistestid austerserviku (Pleurotus ostreatus (Jacq.: Fr.) P. Kumm.) kompleksi kuuluvate liikide eristamisel. Diplomitöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Öpik, M. 1998. Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsetel seentel (Pezizales) süstemaatikas. Magistritöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Yun, S.H., Berbee, M.L.,Yoder, O.C. & Turgeon. BG. 1999. Evolution of the fungal selffertile reproductive life style from selfsterile ancestors. Proceedings of the National Academy of Sciences, USA 96: 5592–97. Шнырева, A. 2005 Популяционная биология грибов с гаплоидным и гапло-
kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava materjali kogus väheneb samm-sammult, võimaldades saada isoleeritud üksikkolooniaid.
piiridesse. Mida kõrgema rasvasusega on hapukoor, seda tihkem on tema konsistents. Lahjemat hapukoort (10% rasva) saab paksendada, praktikas kasutatakse hapukoore paksendamiseks modifitseeritud tärklist või želatiini. Naturaalses hapukoores ei ole probleemseid transrasvhappeid. (Ibid) Kohupiim Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist (rasvata piim), mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega. Hapendatud piima kuumutatakse 40–50 °C juures, selle käigus kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anumapõhja. Selline sade (kalgend) ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak, mis eraldatakse kalgendist separeerimise teel. Kohupiimad on suurepärased valgu- ja kaltsiumiallikad. Eri rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Eestis
Sisaldab A-, D-, E- ja B2-vitamiine, 0,6% valku ja 0,9% süsivesikuid. Kujutab endast rasva ja vee looduslikku emulsiooni, kus emulgaatoriks on rasvadega kaasnev letsitiin. Samuti kaasneb võis leiduvate rasvadega kolesterool. Võid liigid on rõõsakoorevõi (vähemalt 82,5% rasva ja mitte üle 16% vett), vähesoolane rõõsakoorevõi (vähemalt 81,5% rasva, mitte üle 16% vett ja mitte üle 1% keedusoola), eesti või (lisatud piimhappebakterite puhaskultuuride juuretis, rasva vähemalt 82,5%), eesti taluvõie (vähendatud rasvasisaldusega, lisatud juuretis, rasva vähemalt 72,5%, vett mitte üle 25%), vähesoolane eesti taluvõie. Valmistatakse ka lisanditega (kakaoga, meega, puuvilja-marjasiirupiga), sulatatud ja vadakuvõid. Või vigadeks on kala kõrvalmaitse, rääsunud ja kibe maitse, sööda maitse, määriv või kohupiimasarnane konsistents ning ebaühtlane värvus. 4.6. Juust
annaabi.ee 
