vooderdatud ja polüetüleenkilega kaetud pakkidesse, lamineeritud paberist korridesse. Säiltustemperatuur 0... kuini 10 kraadi - kuni 8 kuud Säilitustemüeratuuril kuni 20 kraadi 3 kuud Hapupiimatooted Saadakse piimast ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega ·piimhappelise käärimise teel 8 hapupiim, jogurt, atsidofiilpiim kohupiim hapukoor) ·segakäärimise teel peale piimhappebakterite on vell pärmi ja hallitusseene puhaskultuure ( keefir, kumõss, viili) Käärimisprotsessis muutub piimasuhkur piimhappeks ja valgud kalgenduvad, tooted on kõtge toiteväärtusega, kerge omastatavusega, meeldiva ja värskendava maitsega, dieet- ja raviomadustega. Mõned piimhaüüebakterid eraldavad antibiootilisi aineid( atsidofiilkepike, bulgaaria kepike), jmis takistavad põletikuilste protsesside arengut osranismis Mikroobid rikastavad tooteid B-grupi vitamiinidega
Homogeniseerimine Tehnoloogia eesmärk on muuta piim valgemaks ning rasvakihivabaks Protsessis lõhutakse piimarasva loomulik struktuur Homogeniseerimine Homogeniseerimise protsessis surutakse 60o C kuumutatud piim suure survega läbi sõela, lõhustades rasvaosakesed mehhaaniliselt väga väikesteks Sel moel ühtlustub piima maitse ja talle ei teki rasvakihti Fermenteerimine Hapendamine Piimalevõi koorele lisatakse piimhappebakterite puhaskultuure ja kutsutakse esile piimhappeline käärimine Normaliseeritud piim Pastöriseeritud joogipiimana 1,5% 0,05% 2,5% 3,5% 100 ml piimas Valgusisaldus kõigub olenevalt tootjast Süsivesikuid 4,7g Normaliseeritud piim Kõrgpastöriseeritud piimana 3,5% kohvipiim 1,8% Latte piim 3,5% Cappuccino piim Pastöriseeritud piimana 2,5% Alma kohvimeistrite piim Lisanditega piim Milla sokolaadipiim Vitaminiseeritud piim Laktoosivaba piimajook Organoleptilised näitajad
Käärimisaktiivsus on suurem, sest pärmirakud paljunevad hästi. Vedela juuretise niiskusesisaldus on 65–73%. Kui see on üle 80%, võib juuretis kihistuda. Vedel juuretis Taigna valmistamiseks võetakse juuretis viimasest astmest, lisatakse soolalahus, jahud ja teised toorained. Temperatuur on 28–30 °C. Kääritusaeg 45–55 minutit. Juuretise aretustsüklis kasutatakse piimhappebakterite ja pärmseente puhaskultuure. Oluline on, et ka algjuuretist uuendataks süstemaatiliselt, vähemalt 1 kord aastas, et tagada vajalik mikrofloora. Tahke juuretis Käib kolmes etapis: pärmi põhijuuretise valmistamine vahejuuretise segamine tööstusliku põhijuuretise valmistamine Kuivjuuretis Kuivjuuretis ei sisalda eluvõimelisi mikroorganisme. See sisaldab kontsentreeritud piim-, viin- ja sidrunhapet või nende soolasid.
atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse hulka. Osa bakteritest suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku (mügar-ja azotobakterid). Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. 5 Bakterite kasutamine biotehnoloogias Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse puhaskultuure, st ühte kindlat bakteriliiki iga konkreetse toiduaine valmistamiseks. Bakterite abil on toodetud näiteks juust, jogurt, hapukoor, etanool, keefir, hapukoorevõi, mikrobioloogiline äädikhape, osa toidupaksendajaid, hapukapsas ja hapukurgid. Aktinomütseedid toodavad aineid, millest valmistatakse ravimeid (antibiootikume). Nendega bakterhaigusi, sest antibiootikumid takistavad prokarüoodi algusünteesi rakukesta sünteesi DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni
Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid Patogeenid haigustekitajad neid on väga vähe bakterite üldhulgas. Bakterite kasutamine a) Ajalooliselt Piimhappebakterid piima ja juustu toted Alkohol: kääritamine b) Puhaskultuurid Enamikes kaasaegsetes protsessides kasutatakse puhaskultuure vaid ühest bakteri riigist(tüvest) pärinevaid rakke. c) Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine: Mikroobide toodetavad ained teiste mikrokoobide vastu Vitamiinide teotamine: Sümbiontsed bakterid meie soolestikus. d) Keemiatööstus Biolisandaiga puhastus vahendid. Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid e) Toiduainetööstus Piimatooted: happendamine, juust
5 6 äädikhape ja orgaanilised happed. Käärimise kõrvalproduktidena tekivad kõrgemad piiritused ehk puskariõlid. Suhkrustunud massi kääritamiseks kasutatakse Saccharomyces cerevisiae pärmitüvesid XII, 11, M, millest levinum on XII. Pärmide kasutamisel tootmistsüklis alustatakse aretustsüklit kõigepealt puhaskultuure 500 ml kolbi külvates, järgneb 5 liitrine pudel ja algpärmi valmistamine. Toitekeskkonnana kasutatakse hapustatud meskit, mis hapustatakse kõrvalmikrofloora allasurumiseks väävel- või piimhappega kuni pH on 3,8-4,0. Pärmipaaki pannakse suhkrustajast meski temperatuuriga 58° C. Kuumutatakse lastes aurutorudesse auru kuni 70 °C ja hoitakse selle temperatuuri juures 20 minutit pastöriseerimiseks. Seejärel jahutatakse meski 50 °C-ni ja hapustatakse väävel-või piimhappega
· Oksüdeerivad ka veinis sisalduva etanooli äädikhappeks, kui vein hapnikuga kokku puutub (äädikhapebakterid). Juba 4000 a e.m.a. tehti Babüloonias veiniäädikat. · Juba Pasteuri ajal oli teada, et neid baktereid saab isoleerida veini pinnale moodustuvast kilest. · Loduses on neid baktereid on alati küpsete viinamarjade pinnal ja nad hakkavad kiiresti paljunema, kui marjad on vigastatud. 20. sajandi alguses hakati äädika valmistamisel kasutama puhaskultuure, et pääseda saastajatest, nagu A. xylinum. · Äädikhapebaktereid saab isoleerida näiteks etanooliga tardsöötmel, kuhu on lisatud kriiti. Kriit lahustub koloonia ümbert, sest rakud moodustavad etanoolist äädikhapet. · Neile bakteritele on iseloomulik ka kõrge happetaluvus. Taluvad pH 5.0 ja alla selle. · Acetobacter ja Gluconobacter on eristatavad põhiliselt selle poolest, et neil on erinev viburite paigutus ja org. hapete edasi oksüdeerimise võime
diagnostikumi -- malleiini. · Johan Georg Noöl Dragendorff asutas (1888. a) TÜ farmaatsia instituudi juurde sanitaarjaama, mis oli ainulaadne kogu Venemaal. Jaam tegeles toiduainete, jookide, majapidamistarvete, pinnase ja vee bakterioloogiliste ning keemiliste uuringutega. · Karl Happich asutas (1900. a) TVI juurde piimandus-bakterioloogia laboratooriumi, kus valmistati peamiselt piimhappebakterite puhaskultuure. · Martin Grossi juhtimisel moodustati (1931. a) TÜ agronoomiateaduskonna juures põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimasaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. Põhjalikult uuriti või mikrofloorat Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamisel (1951. a) loodi selle koosseisu piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, mida juhtis Jaan Klaar. Uuriti piimasaaduste ja söötade mikrobioloogiat, eriti sileerimisküsimusi.
Lisaained tähistatakse rühma nimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. Koostisosade esitamist ei nõuta ühekomponendilisel toidukaubal (suhkur), värskel või töötlemata puu- ja köögiviljal, karboniseeritud veel, ühest toorainest saadud fermentiseeritud äädikal, samuti võil, juustul, hapupiimatoodetel eeldusel, et on kasutatud vaid piimasaadusi ning tootmiseks vajalikke fermente ja mikroobide puhaskultuure. Netokogus märgitakse vedelatel toidukaupadel mahu järgi liitrites (l), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml) ning teistel toidukaupadel massi järgi kilogrammides (kg) või grammides (g). Minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg. Minimaalne säilimisaeg märgistatakse sõnadega "parim enne...", mis on aeg, mille jooksul selle määranud tootja, töötleja või pakendaja tagab toote kvaliteedi vastavuse kehtestatud nõuetele