d. Hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust e. Kõik vastused valed 8. Ettevõtte panuse arvestamiseks loodud SKP-s, arvestatuna lisandunud väärtuse alusel, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. Kõik riigile makstavad kaudsed maksud b. Jaotamata kasum c. Kulum d. Teistele firmadele teostatud müük e. Kõik vastused valed 9. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c. Kulum d. Fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamisekd e. Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a. Väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga b. Riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele c. Tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse d
I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering.
Definitsioon. Aktseleraator tähendab, et põhjuslik seos investeeringute ja sissetulekute vahel on kahepoolne: mitte ainult muutused investeerimises ei põhjusta muutusi SKP-s SKP s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s SKP s võivad põhjustada muutusi investeeringutes. Sel juhul leitakse investeeringute kasv seosest: It = Qt Qt-1 = Q , kus It - puhasinvesteeringud; Qt ja Qt-1 vastavalt asta alt toodang toodangu maht antud ant d ja eelmisel perioodil; põhivara õhi maht h / toodangu d mahuga; h ffondimahukus di h k 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e. rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu = SKP D kaudsed maksud 9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE. Kogunõudlus- (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
............ 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus ........................ 20 NI = RPP kaudsed ärimaksud = 775- Mitteresidentide puhasinvesteeringud ...... -25 10 =765 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 1 200 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ja remondiks 600 000 krooni ja mootorkütuse ostmiseks 100 000 krooni. Ühistu Ü kogutulu kalade müügist oli 2 100 000 krooni. Kui suur on ühistus loodud
investeeringutes investeeringutes. Aktseleraatorid jagunevad: 1. Paindlik aktseleraator 2. Jäik aktseleraator, mille puhul eeldatakse, et soovitava põhivahendite mahuh jja toodangu d mahuh suheh e. ffondimahukus di h k on ki d l suurus . kindel Jäiga aktseleraatori puhul leitakse investeeringute kasv: It = Qt Qt-1 = Q , (4) kus It - puhasinvesteeringud; Qt ja Qt-1 vastavalt toodangu maht antud ja eelmisel perioodil; gamma) põhivara maht / toodangu mahuga (fondimahukus). 39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldus aktseleraatoritest 1. Jooksvad turusignaalid ei anna infot tingimuste kohta tulevikus. 2. Kui firmad ostavad seadmeid,, siis nad loobuvad likviidsest varast ((raha). ) 3
C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5
SKP deflaator on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogunõudlus (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand)
ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned ja rajatised ning varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused, puhasinvesteeringu ehk netoinvesteeringu väärtus saadakse, kui sellest võetakse maha amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Kuna SKP
...... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport ....................................... 20 Korporatsioonide kasumimaksed ............ 15 d) Rahvatulu Töötuse vastane kindlus ........................ 20 NI = RPP kaudsed ärimaksud = 775- Mitteresidentide puhasinvesteeringud ...... -25 10 =765 30. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ja remondiks 200 000 krooni ja mootorkütuse ostmiseks 100 000 krooni. Ühistu kogutulu kalade müügist oli 1 100 000 krooni. Kui suur on ühistus loodud lisaväärtus? LV = 1 100 000 (700 000 +200 000 + 100 000) = 100 000 krooni 31. Millist maksu alljärgnevatest ei loeta tavaliselt kaudseks maksuks? a) käibemaksu;
akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarvelistest vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustest maksudest.
annaabi.ee 
