2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised. 6
Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16. Kuidas võib düsleksia avalduda/ilmneda? Nimeta 3 võimalust. Sõnade kokkulugemisraskus, sõnade tähenduse mittemõistmine, ühelt realt teisele ülehüppamine. 17. Millised on varased düsleksia märgid? Nimeta igast valdkonnast vähemalt üks märk. Kõne iseärasused. Laps hakkab koogama, lalisema ja rääkima hiljem. Laps räägib kaua aega pudikeeles (kauem, kui tavalapsed). Ta asendab, jätab ära, lisab, vahetab omavahel häälikuid ja silpe. Tal on raske leida sõnadest häälikuid ja silpe ja leida sõnadele riime. Kõne mõistmise iseärasused. Lapsel on raskusi sõnade äratundmisega ja uute sõnade õppimisega. Laps ajab segamini kõlaliselt sarnaseid sõnu. Tal on raskusi numbrite, nädalapäevade, tähestiku ja aastaegade õppimisel. Taju, peenmotoorika iseärasused.
· Miimika ja zestid Sellises vanuses lapsed väljendavad oma tundeid miimika, hingamiskiiruse, kehahoiaku ja käte ning jalgade liigutuste abil. Näiteks kui laps on lõõgastunud ja enesega rahul, on ta käed avatult keha kõrval, sõrmed väljasirutatud. Kuid kui ta on käed rusikasse pigistanud, räägib see, et ta on pinges või millegi peale vihane. Meie, oma vaatlusalust jälgides, panime seda hästi tähele, sest laps ei rääkinud eriti (enamjaolt pudikeeles, millest meie aru ei saanud) ning sepärast väljendas end peamiselt zestide, näoilme ning hääle intonatsiooniga. Kui laps toas ringi kõndis, siis olid tal käed vabalt kõrval, kui ta aga natuke jonnis või kui talle miski ei meeldinud, hoidis laps kramplikult millestki kinni (Nt. kui Maarja lapse õhkuviskamise lõpetas, ei tahtnud ta kuidagi Maarja pöialdest lahti lasta). Samuti laiutas Käku mitu korda käsi ja näitas asju näpuga.
et ei kasuta oma kõnes keerulisi idiomaatilisi väljendeid, räägib aeglasemalt, selgemalt ja lühemate lausetega. Uuringutest on selgunud, et emakeele rääkijad teevad oma kõnes sageli selliseid korrektuure, kui räägivad inimestega, kelle jaoks on tegemist võõrkeelega ent harvemini siis, kui neil on vestluspartneriga ühine emakeel. Sageli täheldatakse ka olukordi, kus emakeele kõneleja kas pingutab kohanemisega üle (nagu olukorras, kus väga vanade inimestega kiputakse pudikeeles rääkima) või vastupidi, hoidub sihilikult vestluspartneriga kohandumast, kuna soovib näida temast pädevama või kõrgemana (üle- ja alakompenseerimine). Kuigi konkreetsetest keeltest ei ole juttu, siis on enamasti tegemist situatsioonidega, kus emakeele kõneleja on ingliskeelse (võimsama, arenenuma) kultuuriruumi esindaja ning tema võõrkeelne 1 vestluspartner mitte nii võimsa majandusliku taustaga riigist sellises taustsüsteemis
algklassides ja nõuavad suuremat pingutust, abi ning ajakulu. Lugemise- ja kirjutamisehäirest aitab jagu saada logopeed koostöös lapsevanema ja õpetajaga. 3.2 Kõne ja keele areng Kõne ja keele areng võib olla aeglasem, see väljendub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt väljendada või puudub kõne täiesti. Laps ei suuda omandada õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Ta väljendab end "pudikeeles" või täiesti arusaadamatult. Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2a laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. Selle täpsustamisega ja raviga tegelevad samuti logopeedid. 3.3 Psüühilised protsessid Mälu, teadmiste omandamine, ümbruse tunnetamine ning omandatud teadmiste kasutamine ei pruugi olla nii heal tasemel kui eakaaslastel. Lapsele ei jää meelde lihtsad asjad tema lähemast
Panin tähele,et paar last rühmast ei oska R tähte öelda.(N: Kasvataja Piret=Pilet), kuid sellises vanuses lastel võib see alles hiljem selgeks saada. Esines ka pisemaid (kahe- kolme aastaseid), kelle jutust oli kohati raske aru saada. Arvatavasti tuleb see sellest,et lapsevanemad ja lähedased räägivad väikeste lastega teisiti kui suurtega, kasutades näiteks väljendeid nagu saabas= papu. Samas kipuvad ka vanemad rääkima sellise ninnu- nännutava ja poputava hääletooniga. Pudikeeles rääkimine ei ole veel selles vanuse lastel väga suur probleem ,kuna üldiselt ajajooksul muutub lapse jutt üha arusaadavamaks ning valed hääldused kaovad suust. 5 Vaba tegevus ja mäng: Selles vanuses lapsed valivad endale juba sõpru, kellega nad rohkem mängida eelistavad. Vaadeldes 2-4 lapsi, on märgata,et neil ei ole veel oluline, kas nad mängivad koos poiste või tüdrukutega
Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on
Värsitehnika vallas on autoril veel arenguruumi. Väheste kasutatud kõlakujundite hulka kuuluvad veel tähenduseta häälutused ja onomatopöa. Luuletuses ,,Vale häbi" lähevad poisil peale tüdrukule musi andmist mõtted ,,mudri-midri-madrile". Selles kõlakujundis võib leida intertekstuaalse viite Ellen Niidu ,,Midrimaale". Tihti rõhutatakse, et väikelastega suhtlemisel ei tohi rääkida 62 pudikeeles, see alahindab ega arenda last. Aga aeg-ajalt ju nii tahaks seda teha, ohkab iga lapsevanem. Vilepi luuletus ,,Kätud-lallud-mammud" lasebki pudikeeles rääkida. Ja seda luuletaja suu läbi, kes räägib valehäbita timpalalludest ja mahapotsatavat pepust. Luuletuses ,,Suvi" laulab suvi ,,trillalla ja trullallaa / trilla trulla trall". Klassikalisel valu-ära-puhumise teemal kirjutatud luuletuses ,,Valu. Pealepuhumise laul" kasutatakse puhumist ja naermist jäljendavaid onomatopoeetilisi sõnu
10.-18. elukuul võiks olla selles perioodis ning ta võiks kasutada sõnu sõnavara kasutamine - saab rohkem aru kui oskab kasutada sõna omandamine - avastamine, et sõna sisu on laiem kui algselt oli arvatud (alguses on ainult üks tädi - laiendatud etapis on kõik tädid) grammatika on vigane, kuid on omandanud grammatika reeglid oluline, et lapsega räägitakse grammatiliselt õigesti, mitte laste pudikeeles 3) Lihtsate lausete periood 2.eluaasta teises pooles - siis kui lapsed oskavad rääkida laps valib oma sõnavara valides, kellega ta suhtleb Kaks-keelsete perede lapsed: Omandavad keeled kiiremini; võib aeglustuda grammatika õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt) Õppimisteooria ja õppimine: 1) Õppimisteooria (B.Skinner) Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub 2) Nativistlik lähenemine (N.Chomsky)
annaabi.ee 
