2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid: a) Õpetamine ja kasvatus b) Füüsiline kasvatus skeletilihaste arendamine, liigutuste ja koordinatsiooni arendamine c) Toitumine ja hügieen d) Suguline küpsemine Eri organite areng ei kluge ühtlaselt, vaid heterokroonselt on kiirenemis- ja aeglustusperioodid, intensiivsed kasvuperioodid vahelduvad aeglastega. Kasv on intensiivne 1-3 eluaastal, 7-10/11 ea, puberteediperioodil (12-14 ea) kehavormide ümardumine ja kasv Luustumisprotsessid võivad olla aeglustunud järgmistel põhjustel: 1. Hüpofüüsi eesmise sagara alatalitluse tõttu eessagar produts liiga vähe kasvuhormooni 2. Kilpnäärme alatalitluse tõttu (kaltsitriool) kretinism kääbuskasv ja vaimne alaareng 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlus liiga vähe kõrvalkilpnäärme hormooni PTH (paratüreoidhormoon) 4
Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga õpetajalt häid teadmisi motoorika kujunemise seaduspärasustest. On olemas väga palju erinevaid teste, mille abil motoorseid oskusi hinnata. Testide põhjal saab aga hinnata ainult
ajal, ning väga hea mõte on näiteks matemaatika tunni ajal teha lapsi ergutavaid liigutamispause, kuna nii paraneb laste tähelepanuvõime ja koostöö teistega (Physical Education Methods for Classroom Teachers, 1999). Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel(Harro, 2001). Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(Maiste, 1999).
Viis, kuidas erinevad inimesed neid vajadusi rahuldavad, tingib suhte. Meie esmane suhe on emaga- see on õppimise algus. Inimese arenedes vajadused muutuvad ja olulist rolli hakkab mängima isa 5 Campbell 1998, lk. 10 6 Campbell 1998, lk. 11 7 Campbell 1998, lk. 23 8 Campbell 1998, lk. 23 9 Campbell 1998, lk.21 ning teised pereliikmed. Järk-järgult hakkame otsima erinevaid suhteid väljastpooolt perekonda, rahuldamaks uusi vajadusi.10 Puberteediperioodil muutuvad sõbrad teismelisele väga tähtsaks. Sel ajal otsib laps kohta ja inimesi, kuhu kuuluda. Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilsuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või
· Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist · Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada
· Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist · Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada
suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Kuid bioloogiliselt, füsioloogiliselt ega ka majanduslikult pole õige selles vanuses emasloomi tiinestada, sest sellega kaasneks kasvu pidurdumine ja jõudlus jääks väikeseks. Sellel perioodil on organismi kasv kõige intensiivsem, mistõttu tuleks jälgida, et noorloomad saaksid nõuetekohaselt söödetud. Puberteediperioodil toimub noorloomade valik aretusrühma (järgmise põlvkonna vanemad). Aretusrühma (ehk põhikarja täienduseks) valitud noorloomad seemendatakse ning ülejäänud praagitakse. Optimaalseks seemendusvanuseks on nooremistel ja -uttedel 8...10 kuud, lehmikutel 15...18 kuud ja noormäradel 3. eluaasta. Isasloomade sugulise kasutamise algus võib olla isegi nooremas vanuses. Täiskasvanuperiood ei alga veel 1. seemendusest ega 1. poegimisest. Noor organism kasvab veel 2. ja 3
paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud.
Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomediinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH)
Piimaperioodil on noorlooma põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Et noored loomad ei suuda piimaperioodi algul kasutada teisi söötasid, siis antakse neile harilikult täispiima, piimaasendajat ja lõssi. Piimaperioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Noorveistele on soovitatav anda esmalt head heina, jõusööta, juurvilja karjamaarohtu ja silo. Pidada vasikaid karjamaal. Sugulise küpsemise ehk puberteediperioodil arenevad noorloomadel intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Intensiivse üleskasvatamise korral hakkab lehmmullikas indlema kuue kuu vanuselt. Et tema kasv ja areng ei ole vajalikul tasemel, siis ei seemendata (paaritata) teda enne 15-18 kuu vanuseks saamist. Pullmullikatel tekib paaritusrefleks samuti 5...6 kuu vanuselt, kuid suguloomadeks saab neid kasutada alles 12...15 kuu vanuselt.
annaabi.ee 
