siia ei tuleks. Kuningapoeg tuli ikka ja lahkus koos ttrega. Kui nid seda mrkas, saatis ta niakera nende poole teele ja kui see nende hobust puudutas, tusis see tagajalgadele ja noorem ttar kukkus vette, mil ta ienupuks muutus. Siis lks kuningapoeg teiste ttarde juurde ja nemad aitasid tal linnukeelt mista, mille abil kuningapoeg vanatargalt abi palus ja see teda aitas. Niisiis mris kuningapoeg ennast mudaga kokku ja tles: Mehest vhk ja hppas jkke, kus ta ttre ra pstis ja temaga abiellus. Hiljem tappis ta nia ra ja pstis ka teised ttred ra. Kullakerad jagas ta ttarde vahel ra. --- Vaeselapse ksikivi Tegelased: vaeselaps perekoer Krants perenaine Phjatark leskmees Lhidalt: Elas kord ks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sbraks oli tema perekoer Krants. Et sa saada, pidi ta iga pev hommikust htuni perenaisele ksikivil jahvatama. hel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele sa ja vaeselaps oli selle
Joonas lks sinna sisse ja tmbas he keha sealt vlja. Uudishimulikud klaelanikud olid juba pleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas vlja tmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa vtta, kuid oli ks tunnistaja, kes tles, et Joonas tuli hiljem, kui maja juba ples. Jrgmisel peval oli lehe esikaanel see tulekahju ja all on kirjas KOOLIPOISS PSTIS KAASLASE TULESURMAST. Joonase vanemad olid vihased, et Joonas ldse oma nina sellistesse asjadesse topib. Joonase arust peaksid nad nnelikud olema, sest tema nimi on seal ju ka kirjas. Joonas uurib suure huviga lehte ja on vga nnelik, et tema seal kirjas on. kki mrkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas sdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. nneks jrgmine pev tleb petaja Piilman, et
See unengu aga saigi teks ja ks vang pgenes. Temast sai Crusoe ustav teener ja ajapikku ppis ta ra isegi inglise keele. Crusoe pani teenrile nimeks Reede, sest ta oli reedesel peval pstetud. Reede aitas tal kike teha ja rkis Crusoele enda eelmisest elust. Kord ngi Crusoe saare lhedal Inglise laeva. Ta ngi, et laevast saadeti saarele ks paat. Seal oli paar vangi, kes taheti saarele jtta. Vangide seas oli Inglise laeva kapten, kes oli prast mssu kinni vetud. Crusoe pstis kapteni ja teised vangid ning koos vtsid nad paaditie mehi vangi. Nad vtsid ka teise paaditie vangi ning moodustasid vikese armee, millega laeva vallutada. See neil nnestuski ja nad said laeva enda valdusesse. Mned mssu algatajad jeti saarele maha, et nad ei saaks enam midagi kurja teha. Teised veti kaasa. Peale 35 aastat judis Crusoe jlle Inglismaale. Ta ngi, et kik oli muutunud ning et teda ei tunta siin enam ra. Kuna tal oli vaid vga vhe
Jaan pani sauna poole jooksu ja viskas saapad minema , oleks rahagi visanud , kui tuli meelde , et see pole tema oma . Siis vapustas ldsust suur rv . Piivame vallas murti sisse elumajja ja kauplusesse . viidi ra le 500 rubla ja kaupa le 300 rubla vrtuses . Peagi leiti ka esmased sdlased - Jaan Vapper , Kaarel Lind ja Juhan Melberg . Tunnistajate Mart Saare ja Juula Sibula tlused olid tihti vastandid , kuid kolm meest anti kohtu alla . Kaarel ja Juhan misteti sdi , Jaani pstis Anni vale tunnistus , et Jaan olevat sellel l tema juures olnud ja ennem ta seda rkida ei julgenud , kuna oma isa kartis . Muidugi li Andres oma ttre kodunt vlja . Anni lks teenijaks ja oli ise vga rahul . Jaan korjas oma pere kuskilt talu nurgast kokku ja suundus linna , kus leidis he kitsukese korteri ja lks ehitusse tle . Ilus elu aga ei kestnud kaua . Vahele ji kauba varjaja Joosep Vahi , kes muidugi kik nimed les andis , lisandus ka muidugi Kaarli ja Hansu nimed . Tuli uus kohtuprotsess
erikooli, sest ta on testi terasest poiss. Neil toimusid teiste koolidega spordivistlused korvpallis, rahvastepallis ja vrkpallis. Korvpallis ja rahvastepallis nnestus halbade poiste erikoolil vita. Nende vistkonna kapten oli Jaan. hel htul, kui Jaan mtles koos Kodjaga ue minna, ei olnud poissi kodus ning Jaan lks teda Emaje juurde otsima, et kki ta ngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal ks tdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan pstis ta ra. Sellest, et ta tdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tdruku isa lubas ta enda juurde tle vtta ning kik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kiki kaitsma ning aitama. Vga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. lipilane magister hrra Prn Hsti sbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast vga. Tkas ja tark mees
Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. Vimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad etteknde, kuidas Cidi juurest ra minna. Ettekndeks toovad selle, et lhevad sugulaste juurde, et nidata uusi naisi neile. CORPESE LAUL: Nad judsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. Npeldasid oma naisi kttemaksuks, et neid Cidi juures koheldi. Sidusid naised puu klge ja lksid ise minema. ks Cidi meestest jrgnes ja pstis Cidi ttred. Cid vib-olla kahtlustas midagi ja saatis nuhi neile jrgi. Ttardega selline kitumine nudis kohtumistmist. Oli olukord, kus vimehed veti ette. Lasti kohut mista relvadel. Toimus kahevitlus. Kahevitluses toodi vlja Cidi rtlid ja vritud vimehed, kes said hukka, videtavalt Jumala tahtel, sest tema karistab halbu. Kuningas otsustas oma vea parandada, kui oli Cidile halvad vimehed vlja valinud. Lhtus vlisest srast ja uhkusest, nime kuulsusest, mitte iseloomust
imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku slmida ldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Prast seda slmis Nukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril slmis vaherahu Rumeenia. Saksamaa koondas oma vabanenud ve Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure vidu. Itaalia vgi paisati Piave jeni, vangi langes le 250 000 Itaallase. Prantsuse vgi, kes ruttas Itaaliale appi pstis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jtkata sda. Trgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. Mrtsis vallutas Briti vgi Trgilt Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma. Kreeka astus 30. juunil stta 20000 mehelise armeega Antandi poolel ja viis oma ved Saloniki rindele. Saksa ved saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud mrgatav. Allveesda muutus tnu vastaste abivahenditele (allveelaeva vrgud) vhem edukaks
aidatapetta , et nad on tagasi Londonis ja ksi titmise eest lejnud kava . Mrs Barrymore on hiritud , kuuldes uudiseid Selden surma aga hr Barrymore vtab see palju rohkem abi. Risk jooksis ta veelgi vhenenud , sest puuduvad omadused riided , mis vimaldab neil kindlaks teha. Omalt poolt, Sir Henry on hea meel nha, Holmes ja on nus , kui ta tleb, et ilma ksimus . Baronet juba kitunud vastavalt juhistele , kui ta keeldus kutset Stapleton ja ji kodus selle asemel , et otsus , mis pstis tema elu . Kuna nad sa hilist htuski rida perekonna portreed saagi Holmes thelepanu , ks eriti , mis Sir Henry mratletakse Hugo Baskerville alates 1647 . Hiljem sel htul ,detektiiv kasutab oma ke katmiseks mts ja juuksed, Watson neb, et sarnane Stapleton on eksimatu . Nagu liigeBaskerville liin , nd on motiiv Stapleton tegevust . Jrgmise peva varahommikul ,detektiiv tlebasutused Selden surma ja Cartwright muutuse ritusi , nii et ta ei muretseks. Kui ta neb Sir Henry,
annaabi.ee 
