LAHENDUSI OMA PROBLEEMIDELE. SEE VÕIB AGA VIIA NEID VEELGI HALVEMASSE SEISU........................................................................................................................ 4 1 PSEUDOTEADUSTEST................................................................................................................... 5 1.1 KUIDAS ERISTADA TEADUST PSEUDOTEADUSEST............................................................................. 5 1.2 PSEUDOTEADUSTE POPULAARUS....................................................................................................... 7 1.3 PSEUDOTEADUSTE OHTLIKKUSEST................................................................................................... 7 1.3.1 VÄÄRATE ARUSAAMADE KUJUNEMINE ........................................................................................... 8 1.3.2 EBAAUS RAHA TEENIMINE...........................................................................................
käitumismuster koos ellujäämise refleksidega, mida inimene kasutab kui kaasa antut ning elus toimetulekuks vajalikku. Uurides teemakohast kirjandust ning eristades sellest olulisema teabe, sai autor teada, mis vallandab kriminaalse käitumise. Küsitluse analüüsimisel saadi teada järgmist: eestlased usuvad, et keskkond mängib suuremat rolli kriminaalse käitumise puhul; küsitletud on umbusklikud igasuguste pseudoteaduste puhul; 74 massimeedia ohvritena nähakse kõige rohkem lapsi ning noori; perekonda ning sõpruskonda nähakse kõige suurema mõjutajana iseloomu kujunemisel; vastanud usuvad, et kriminaal on pigem madala IQ-ga; temperamendil ning agressiivsuse vahel nähakse tugevat seost; peaaegu kolmveerand vastanutest ei tea ühtegi haigust, mis oleks seotud kriminaalse käitumisega;
Pavlovi õpetus kõrgemast närvisüsteemist esitas väljakutse samal ajal mujal maailmas jõudu koguvale pärilikkusõpetusele, sest nägi indiviidi/isendi arengus valdavat tähtsust keskkonnal (käitumisest rääkides tingitud reflekside väljakujunemisel). See oli midagi muud, kui klassikalise geneetika baasil tekkiva bioloogilise determineerituse kontseptsioon, mis elu jooksul omandatud tunnuseid alatähtsustas. Suhteliselt hiljuti ja kõrges vanuses kerkis nõukogude pseudoteaduste taevasse Olga Lepesinskaja. Tegemist oli teeneka revolutsioonilise liikumise tegelasega, kelle panus teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest
See seadus on mikromaailma tegelikkusega tihti vastuolus, ei arvesta tõenäosust. Ka makromaailmas esineb määramatust, mida see seadus ei arvesta: näiteks sotsioloogiliste küsitluste korral vastuste lahter “ei oska öelda”. Küllaldase aluse seadus: iga väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud. Öeldakse ka nii, et me peame mõtlema küllaldasel alusel. See välistab tühjade juttude, laest võetud andmete, pseudoteaduste jne kasutamist. Põhjendamiseks (tõestamiseks) kasutatakse faktilist materjali, aksioome, teoreeme, mõõtmisi, loodusseadusi, loogikaseadusi jne. Näide. Ma väidan, et olen pikem kui mu poeg. Kuidas tõestada? Tuleb pikkusi võrrelda üldtunnustatud etaloni - joonlauaga. Lõpetuseks üks Otsene tõestus analoogia põhjal TEES: kägu on sarnane sputnikuga ARGUMENT: nii sputnik kui kägu kukuvad kuid alla ei kuku. TÕESTUS: analoogia põhjal võib öelda, et nad on sarnased.
aastate lõpust alates. Pärast Lõssenko ettekannet V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia istungil, milles ründas teravalt kõike läänemaist eeskätt pärilikkusteaduses, hakati kogu NSV Liidus kampaania korras lõssenkistlikke meetodeid ja teooriat juurutama. Kerkis esile ka uusi teooriaid. NSV Liidus tegeleti pärast II MS ohtralt nö uneteooriaga, mõjustatud Pavlovi õpetusest. Suhteliselt hiljuti ja kõrges vanuses kerkis nõukogude pseudoteaduste taevasse Olga Lepesinskaja. Tegemist oli teeneka revolutsioonilise liikumise tegelasega, kelle panus teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest
vulgariseeritud kuju võttis stalinistliku kultuse vormi 1940. aastate lõpust alates. Pärast Lõssenko ettekannet V.I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia istungil, milles ründas teravalt kõike läänemaist eeskätt pärilikkusteaduses, hakati kogu NSV Liidus kampaania korras lõssenkistlikke meetodeid ja teooriat juurutama. Kerkis esile ka uusi teooriaid. Suhteliselt hiljuti ja kõrges vanuses kerkis nõukogude pseudoteaduste taevasse Olga Lepesinskaja. Tegemist oli teeneka revolutsioonilise liikumise tegelasega, kelle panus teadusesse seisnes Rudolf Virchowi õpetuse ,,ümberlükkamises". Kui Virchowi rakupatoloogia õpetab, et rakk saab tekkida vaid rakust, siis Lepesinskaja arvas end olevat tõestanud, et rakud tekivad ka mitterakulisest ollusest. Mõnes mõttes oli Lepesinskaja teooria seostatav elu isetekkimise küsimustega mitteelusast mateeriast, so nn akadeemik Oparini hüpotees elu isetekkimisest
langemine oli suur." 1.10 Paranormaalsete nähtuste teaduslik käsitlus Järgnevalt analüüsime teaduse suhtumist paranormaalsetesse nähtustesse, mis on kirja pandud 12. klassi füüsika õpikusse lk. 161 - 163 ( ,,Füüsika gümnaasiumile III", Ülo Ugaste, 2000 Avita ). Tegelikult aga näitame seda, et miks on teaduslik maailmapilt vigane ja seetõttu tuleb arvestada paranähtuste valdkonnas tehtud uurimistega. ,,Võib arvata, et pseudoteaduste ajendiks on olnud inimeste loomulik uudishimu ning püüe mõista ümbritsevas looduses ( ning ka ühiskonnas ) toimuvat. Peab möönma, et teaduslik maailmapilt on alati piiratud nende teadmistega, mis parasjagu teadusele jõukohased on. Võib tunduda, et teaduse saavutused on fantastilised ning et me teame maailmast juba peaaegu kõike. Tegelikult see aga kahjuks nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged ning iga uus avastus on suure hulga teadlaste tõsise töö tulemus
“ Järgnevalt näitame seda, et miks on teaduslik maailmapilt siiski vigane ja seetõttu tuleb arvestada ka paranähtuste valdkonnas tehtud uurimistega. Selleks aga analüüsime järgnevalt teaduse ( antud juhul siiski ühe skeptilise teadlase ) suhtumist paranormaalsetesse nähtustesse, mis on kirja pandud 12. klassi füüsika õpikusse lk. 161 - 163 ( „Füüsika gümnaasiumile III“, Ülo Ugaste, 2000 Avita ): „Võib arvata, et pseudoteaduste ajendiks on olnud inimeste loomulik uudishimu ning püüe mõista ümbritsevas looduses ( ning ka ühiskonnas ) toimuvat. Peab möönma, et teaduslik maailmapilt on alati piiratud nende teadmistega, mis parasjagu teadusele jõukohased on. Võib tunduda, et teaduse saavutused on fantastilised ning et me teame maailmast juba peaaegu kõike. Tegelikult see aga kahjuks nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged
annaabi.ee 
