Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...
erütromütsiinist? Erütromütsiinid inaktiveeruvad maohappe toimel, klaritromütsiinile ei mõju maohape, toit aga aeglustab imendumist ja asitromütsiini kokkupuude toiduga vähendab imendumist. 19. Millised on makroliidide olulisemad kõrvaltoimed? Seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus); hepatoksislisus. 20. Milline ohtlik kõrvaltoime piirab mõnes osas klindamütsiini süsteemset kasutamist? Seedetrakti kõrvaltoimed ja pseudomembranoosne koliit (jämesoolepõletik ja kõhulahtisus). 21. Mida kujutab endast antibiootikumidest indutseeritud pseudomembranoosne koliit? Kuidas seda ravitakse? Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Ravitakse vankomütsiiniga, mis inhibeerib bakterite rakuseina sünteesi ning on bakteritsiidne. Manustatkse i/v, kuna p.o imendub halvasti. 22
palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid . Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid
Clostriumi perekonna bakterid. Tekitab inimeses toidumürgitusi, üks gaasi gangreeni tekitajatest. Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist Pilt 2 Clostriduim perfingens antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. 1.3 Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel Pilt 3 Staphylococcus aureus hingamisteedel
(dehüdratatsioon, arütmiad)- suukaudne ravi. *Parenteraalselt ravilt võib minna üle suukaudsele ravile niipea kui patsient on stabiilne. 7. Millised on peamised kaebused (kõrvaltoimed), mis tekivad antibakteriaalsete raviainete kasutamisel kodustes tingimustes? *kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuvalu, kõrvetised, iiveldus, oksendamine. *Kõhulahtisust võivad kogeda kuni 30% patsientidest (1/3 Clostridium Difficile põhjustatud pseudomembranoosne koliit). *Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. *Raske pseudomembranoosne koliit (kõhulahtisus, kõhuvalu, lima ja veri väljaheites). Seda võib tekkida kõigi AB-ga. Kõige sagedasemad tekitajad on klindamütsiin, ampitsilliin, amoksitsilliin ja tsefalosporiinid. KÕHUKINNISTID HALVENDAVAD OLUKORDA!!! 8. Milliseid probiootikumide liike tavaliselt peamiselt preparaatides kasutatakse
50) Tsefuroksiim võib anda antud valikutest ristuvat allergiat... Amoksitsilliiniga 51) Milline inhalatsioonianesteetikum omab madalas doosis valuvaigistavat toimet? Dilämmastikoksiid ehk naerugaas 52) Sulfoonamiidid koos trimetoprimiga annavad kõrvaltoimetena kõige sagedamini... Seedetrakti kõrvaltoimeid (iiveldust ja oksendamist). Erinevaid allergilisi nahareaktsioone 53) Klindamütsiini kõige iseloomulikum kõrvaltoime Kõhulahtisus ja pseudomembranoosne koliit 54) Milline antibakteriaalne raviaine muudab naha UV-kiirguse suhtes tundlikuks? tetratsükliin 55) Tsefalosporiinid on oma toimemehhanismilt... mikroobiraku seina sünteesi inhibiitorid 56) Klavulaanhapet kombineeritakse penitsilliinidega selleks, et... takistada beetalaktamaase produtseerivate mikroobide resistentsust antibiootikumi suhtes 57) Sulfoonamiidid on oma toimemehhanismilt... mikroobiraku foolhappe metabolismi inhibiitorid
Bakteriofaag võib siseneda mittetoksigeensesse tüvesse ja muuta teda toksigeenseks (lüsogeenne konversioon). · Toksiinid kahjustavad ka veresoonte endoteeli. Botulotoksiin on termolabiilne, hävib keetmisel 20 min jooksul. · Haavabotulism, imikute botulism ja toidust põhjustatud botulism 45.Botulismi ravi ja ennetuse põhimõtted . · Antitoksilise seerumi manustamine. · Sümptomaatiline ravi. 46.C. difficile poolt põhjustatud infektsioon. · Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin- linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. · Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. · Suremus on kuni 30%. 48.Treponema pallidum morfoloogia · Sale, vedrukujuline mikroorganism, · läbimõõt 0.15-0.2 m, pikkus 5-20 m.
Hüpolaktaasia korral kutsub piimasuhkrut sisaldav toit esile gaasi kogunemise soolestikku ja kõhulahtisuse. Tsöliaakia korral tekib kõhulahtisus teraviljades sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu. Haavandilise koliidi ja Chroni tõve korral tekib kõhulahtisus soolte põletiku tõttu. Ravimitest põhjustatud: - lahtistid - Mg antatsiidid + vitamiinid - Mikroobivastased ained(tekib pseudomembranoosne koliit(soolepõletik) Clostridium difficile. - Fruktoos,laktoos, sorbitool(toiduallergia) - NSAIDid - Kontratseptsioon - Prokineetilised – metoklopramiid - H+ pumba inhibiitorid - Biguaniid – metformin - Ammooniumsalitsulaadid - Kemotaraapia F II Seedetrakti ravimid 15 201272013
Retseptoriks hepariini siduv epidermaalne kasvufaktor NS ja südamelihasrakkudel. Difteeriahaiged surevad südamelihase toksilise kahjustuse tõttu. Toime valgusünteesile elongatsioonifaktor 2 pärssimise kaudu. Pidurdab proteiinisünteesi, põhjustab raku surma ja pseudomembraani teket epiteelil. • Ilmselt on ka teisi virulentsusfaktoreid, kuid neid ei teata. Haigused. • Hingamisteede difteeria. Ägeda algusega eksudatiivne farüngiit, kurguvalu, madal palavik. Siis tekib pseudomembranoosne katt mandlitele, toksikoos, südamekahjustus. Kriitilistel patsientidel võib tekkida hingamistakistus, südame arütmia, kooma, surm. Kurk sarnaneb streptokokilisele tonsilliidile, aga katt lahti ei tule, sageli esineb ühepoolne hallikas kile, mille äratõmbamisel jääb veritsev mandel. Näha surnud fibriiniga kude. • Nahadifteeria. Nahale võib areneda paapul, mis progresseerub mitteparanevaks (halvasti paranevaks) haavandiks,
lähedal Anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonid võib jaotada 1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3. Spetsiifilisteks - kindla kliinilise pildiga nakkushaigused: gaasgangreen, teetanus, botulism, pseudomembranoosne koliit. Tekitajateks on gram-positiivsed eostega klostriidid 4. Mittespetsiifilisteks - ilma kindla kliinilise pildita erineva lokalisatsiooniga protsessid: mitmesugused kõhukoopa, kopsu ja aju abstsessid jne. Reeglina polümikroobse etioloogiaga. Uuritava materjali valik Sõltub haigusprotsessi iseloomust ja lokalisatsioonist. Sobivateks materjalideks on haavaeritis,
diarröa ja soolepõletike (M. Crohn, ultseratiivne koliit) ägenemistega. Patogenees 1 Moodustab 2 erinevat toksiini. Toksiin A on ente-rotoksiin tsütotoksilise aktiivsusega, mis seob end enterotsüütide hattudele ja tekitab hemorraagilist hüpersekretsiooni. Toksiin B on tugev tsütotoksiin, kahjustab tsütopaatilise efektiga sooles submukoosat. Kaks toksiini esinevad alati koos, kuid pole teada, missugune geneetiline regulatsioon neile toimib. Kliiniline pilt Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin-linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. Suremus on kuni 30%. Ravi C. difficile on tundlik metronidasoolile ja vankomütsiinile. Raviks on oluline