kolmveerand meetri pikkuseks. Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi. 9 · Põisadruvalle kasutavad ka inimesed. · Rannarahva paeklibustele põldudele on põisadru heaks väetiseks. · Põisadru põldudele vedades tuleb sellest iseloomulikku põisadru lõhna. 10 · Punavetikad kasvavad meredes sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Punavetikate pigmendid on hoopis teised kui rohe- ja pruunvetikatel. Need pigmendid neelavad lühilainelist valguskiirgust ja kannavad selle üle klorofüllile nii toimub fotosüntees ka nõrgas valguses. 11 · Kõige sagedamini on punavetika tallus põõsakujuline. · See võib olla kuni paari meetri pikkune. 13 · Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. · Meil esinevatest punavetikatest on tuntuim agarik. Tänan!
21 Krüsofüütide tsüstid on ränist seinaga 22 Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka partiklilist toitu; 23 Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 24 Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 25 Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 26 Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 27 Pruunvetikate hulgas on palju makroskoopilisi vetikaid 28 Pruunvetikatele iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 29 Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel viburid kinnituvad unduleeriva kelmega rakuseinale 30 Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500 - 2000 31 Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab katsium alginaat 32. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi. 33. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres. 34. Ränivetikate peamine iseärasus on see, et rakuseina moodustab ränipantser. 35
20. Krüsofüüdid on sageli miksotroofsed lisaks fotosünteesile neelavad ka patiklilist toitu. 21. Krüsofüütidel on tavaliselt kaks viburit 22. Pruunvetikad on enamasti hulkraksed mereorganismid 23. Enamasti kasvavad pruunvetikad mingile kõvale substraadile kinnitunult 24. Pruunvetikate areaal on valdavalt mere kaldavöönd 25. Pruuvetikate hulgas on palju makroskoopili vetikaid 26. Pruunvetikate iseloomuliku värvuse tingib fukoksantiin 27. Pruunvetikatel vibur esineb ainult paljunemisrakkudel 28. Pruunvetikate liikide arv on suurusjärgus 1500-2000 liiki. 29. Pruunvetikate rakuseina moodustab tselluloosist fibrillidest viltjas võrgustik mida jäigastab kaltsium alginaat. 30. Ränivetikate vegetatiivselt paljunemisel populatsiooni keskmine rakusuurus väheneb 31. Ränivetikad on peamiselt fototroofsed 32. Ränivetikate rakusein on ränist 33. Ränivetikaid on teada umbes üle 10000 liigi 34. Ränivetikad on peamiselt nii magevees kui meres
Fotosünteesi pigmendid 1. Klorofüllid a, b, c1, c2, c3 Ainult Chl-a on võimeline kasutama elektrone, et produtseerida keemilist energiat fotosünteesis. Chl-b and Chl-c absorbeerivad valgust ja saadavad elektroni Chl-a lisapigmendid. 2. Karotenoidid Lisapigmendid. Tuntumad on karotiin (- ja ß-) ja ksantofüll. Kaitsevad rakku kahjuliku (liiga tugeva) valguse eest. 3. Fükobiliinid Vetikate eriomased pigmendid. Esinevad reeglina koos klorofülliga. Sinivetikatel: fükotsüaniin Pruunvetikatel: fükoksantiin Punavetikatel: fükoerütriin Fofosünteesi efektiivsus Suhe produtsentidele kättesaadava ja fotosünteesi tulemusena seotud valgusenergia vahel. · Maailmamere oligotroofsetes vetes 0,02% · Eutroofsetes mageveekogudes 0,3% 3 Kemosüntees Primaarproduktsioon võib tekkida ka kemosünteesi teel: anorg ühenditest aeroobsel
Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt.
moodustavad 3 suurt vetikarühma: punavetikad, pruunvetikad, rohevetikad. Neil kõigil on klorofüll a ja karotiinid. Lisaks sisaldavad nad nn. abistavaid või täiendavaid pigmente, mis kehvades valgustingimustes neelavad sügavamale ulatuvat lühilainelist rohelist ja sinist spektri osa ja kannavad selle üle klorofüllile a, muutes selle aktiivseks ja võimaldades toimuda fotosünteesi protsessil. Täiendavad pigmendid on: punavetikatel fükoerütriin (punane) ja fükotsüaan (sinine) pruunvetikatel klorofüll c ja fükoksantiin (annab pruuni värvuse) rohevetikate mõnel väiksemal rühmal, mis kasvavad pimedates kaljuõõntes klorofüll b ja sifonoksantiin, sifoniin. Saame eristada valguse ja varjutaimi. Pigmentide sisaldus lehe pinnaühiku kohta on varjutaimedel sageli suurem. Kõrgetel laiuskraadidel, kus valgus langeb "naklonno" kaldu, ulatub valgus väiksemale sügavusele, kui troopikas. Peale geograafilise asukoha, aasta-aja ja pilvisuse sõltub
3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks
Troopilistes piirkondades võib kasvada kuni 6kg'ni, mis on enam kui troopilistes vihmametsades. Fotosüntees väheneb niiskuskao juures. Rohevetikate puhul (Ulva) jätkub fotosüntees kuni veekadu on alla 35%. Neil puudub ka kaitsev limakiht, mis on pruunvetikate tallusel. Põisadru on suuteline fotosünteesima, kuni koeveesisaldus langeb alla 30%. Nn uputatud taimedel on aastatuhandete vältel välja kujunenud erilised kohastumused. Osadel pruunvetikatel on pneumotsüst (?) (põieke), läbimõõduga kuni 15cm. Hoiab vetikat parimas asendis, et saada max valgust kätte. Vees on palju organisme, kes kasvavad teiste peal - Sammalloomad katavad kivikesi halli meekärjekesega, ei kahjusta neid. Epifüütsed pruunvetikad - kahjustavad peremehi, suurendavad veetakistust ja halvendavad valguse kättesaamist. 11.03 Primaarproduktsiooni mõõtmine: süsiniku hulga järgi, mis assimileeritakse fotosünteesis (viimase 50)
Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt.
Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside vaheldus. Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt.