talurahva ja linnakodanike hulgas. Järk-järgult hakkas inimene oma keha häbenema ja pidama piinlikuks alasti olekut ükskõik kus olles. Ka kümblemist, pesemist ja muid veeprotseduure ei peetud vajalikuks. Mitmel pool Euroopas suleti isegi avalikud saunad arvamusega, et see kahjustab kõlblust. Arvati, et pesemine (eriti laste pesemine) on kahjulik. Seevastu säilisid saunad Põhjamaades ja ka Eestis. Hakati ka jälgima ja kontrollima kõne pruuki ja väljendusviisi. Leiti, et on sõnu ja väljendeid, mida kasutada ei sobi. Kuid seegi oli pigem seltskonna salongiviisakus, mida saavutati kergelt rangelt kasvatatud lastega. Kahjuks on raske öelda kuidas see eesti talurahvast puudutas.
Kõrvalkaldeid võib lubada ainult tsitaatides, millega edastatakse kõneleja eripära kõnepruuk. Kolm kohta, kus tehakse vigu: 1. Sõnad peavad olema õigesti kirjutatud. Tuleb tähelepanu pöörata võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjale ning mõnede häälikute ortograafiale. 2. Tuleb transliteerida teistest tähestikest pärit nimed korrektselt ja alati ühtmoodi. Tuleb järgida nimekirjutusraamatutes soovitatud pruuki. 3. Tuleb luua selge süsteem suure ja väikese algustähe ning jutumärkide kasutamiseks. 4. Luua ühtne süsteem lühendamiseks ning sellest kinni pidada. 5. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb järgida kirjakeele reegleid. Viga on liigne lahkukirjutamine. 6. Korrektselt tuleb kasutada kirjavahemärke. Probleemid on lõdvenenud komareeglitega. Lisaks korrektse õigekirja saavutamiseks peaks ajaleht tegema endale selge ja ühemõttelise
Kanti järgi on selle taga aga ka inim- mõistuse kustumatu huvi hinge surematuse, jumala olemasolu ja vabaduse vastu (s.t. selle vastu, kas maailmas, kus me elame, on võimalik inimlik vabadus). Eeldades, et olemine üldse on kas inimese olemine, looduse olemine või jumala olemine, hõlmab metaphysica specialis oleva terviku kõik olemuslikud valdkonnad. Samal ajal üteldakse kõigi nende valdkondade kohta ühtemoodi, et nad on. Traditsiooniline käsitlus tõlgitses sellist kõne- pruuki nii, et kõne all on inimese, looduse ja jumala käsitlemine olevatena. Olgu nad muidu oma- vahel nii erinevad kui tahes, üks on neile kõigile ühine – nad kõik on olevad. Selles mõttes käsitleb ontoloogia kui teadus oleva olemise kõige üldisematest määratlustest seda, mis on neile oleva tervikut hõlmavale kolmele valdkonnale ühine ainuüksi selle tõttu, et nad on. Ja see seletab ka nimetust metaphysica generalis.
aastail, mil toimus ka nimede eestistamine. 1940. aastail olid ülekaalus laennimed (Maie; Rein), 1950.- 1960. aastail valiti lastele taas eesti oma nimesid (Sirje; Urmas; ka laennimesid Tiina; Toomas), mida hakati olemasolevatele ka lisaks moodustama (nt Marika jt eeskujul Jaanika jne). 1970. aastail hakkas eestlaste eesnimistu täienema uuemate võõrapäraste nimedega (Margit; Marko). 1980. aastail eelistati taas eetipäraseid eesnimesid, laiemasse pruuki tulid seni vähem kasutatud laennimed (Triin; Kristjan). 20.-21. sajandi vahetust iseloomustab eri stiilide paljusus. Valitakse nii 20. sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiki uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. (Alender et al 2003: 10) 3.2. Nimepaneku reguleerimine
9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu. Taheti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse suurendamist. Kõigi nende muutuste eestvõtjaks oli paavst Gregorius 7, kelle järgi nimetati kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuuriast ja lõpetades kogudustega. Eesmärk oli
Kui rändhõim jäi paikseks ja hakkas karja veinimuuseumist. hemose käest pääsenud, kui tal mahu- kasvatama, elati esialgu üsna ebasanitaarselt. Vesi oli sageli riknenud, aga kat veinilähkrit kaasas poleks olnud? Kreeka kõrgkultuur lõi ka veinipidu- kääritatud joogist koolerat või düsenteeriat ei saadud. Et alkoholi pruuki- de kombestiku ja püüdis määrata veini kohta ühiskonnas. Tollane vein oli mine oli inimkonna koidikul möödapääsmatu, arenes mõne geneetiku ar- magus ja seda joodi veega lahjendatult. Enne joomapidu, sümpoosioni, le- vates vähemasti eurooplastel teatav geenimutatsioon, mis laseb maksal pi- piti tavaliselt kokku, millises vahekorras veini veega lahjendatakse. Veini devalt toota alkoholi lõhustavat ensüümi. Rahvad, kellel see välja ei arene-
mille kõrgaeg oli 1930. aastail, mil toimus ka nimede eestistamine. 1940. aastail olid ülekaalus laennimed (Maie, Rein), 1950.60. aastail valiti lastele taas eesti omanimesid (Sirje, Urmas; laennimed Tiina, Toomas), neid hakati olemasolevatele ka lisaks moodustama (nt Marika jt eeskujul Jaanika jne). 1970. aastail hakkas eestlaste eesnimistu täienema uuemate võõrapäraste nimedega (Margit; Marko). 1980. aastail eelistati taas eestipäraseid eesnimesid, laiemasse pruuki tulid seni vähem kasutatud laennimed (Triin; Kristjan). 20.21. sajandi vahetust iseloomustab eri stiilide paljusus. Valitakse nii 20. sajandi alguse eesnimesid (Anette; Karl) kui ka laennimesid (Liisa; Siim), ent ülekaalus on siiski uuemad võõrapärased nimed (Annabel; Kevin); eesti eelisnimestikus on üha sagedamini eesnimesid, mis on moes ka teistes Euroopa maades. Osa eestlasi kannab kaksiknimesid (Mari-Liis; Karl Robert). Praegu saab kaksiknime umbes 20% eesti lastest.
Põimuvad olulised teemad: sõjalõpusündmused, 44.aasta sündmused. Ajas, mida ta kujutab, on keskendumispunktid, aga Kõivu näidenditel oluline see, et kõik ajad võivad olla koos. Filosoofipäev 1994 - Kujutab üht päeva Kanti elust. Teooria ja praktika suhe. 18. sajandi lõpus põimuvad suured sündmused Prantsusmaal, Pariisis. Kuidas ja kas üldse Kanti filosoofia mõjutab Prantsuse revolutsiooni ja edasisi sündmusi? Filosoofiline näidend, aga iseloomulik see, et kõrgfilosoofilisse pruuki tulevad argisus ja kõnekeelsus sisse, ka argised probleemid. Kanti mõtlemist segab naabri kukk, kirbud, lutikad jne. Argisus humoorika kergenduse lisab. Pärimuslik pool: Küüni täitmine 1978 - radikaalne draamatekst, isegi Kõivu kontekstis. Radikaalne selles mõttes, etl äbiv lugu peaaegu et puudub. Inimesed tõstavad heina ja heina ja see ongi näidend. Asju, mida teatris ei saa teha: heinu ei saa saali kühveldada, tegemist rühmatükiga, kus muusikaline printsiip hakkab toimima
annaabi.ee 
