1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega
folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon, vms) Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st
aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand – ingl. Intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Rahvaluule mõiste määratlemine: 1. Aineloendi kaudu Jakob Hurt 1896: vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk, ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999). NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999)
Paljude selliste folkloorivormide autor ei ole teada; nad levivad kirjalikul teel või piltide kaudu(mis on uuema aja tunnus); need folkloorivormid on lühikesed ja kergesti loetavad, 5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Üks määratlus on näiteks aineloendi kaudu: seal öeldi, et vana vara ehk rahvamälestised on vanads rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, najatamised jne. Teine määratlus on nt kommunikatsiooni laadi kaudu: öeldakse, et rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundese arvates võib mõiste ´rahvas´ tähistada mis tahes inimeste
lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits) - 1899 Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias AINELOEND: 1888 1896 - Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud - Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused, - Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud - Vanad kombed ja pruugid rahvajutud, rahvanaljatamised - Rahvausk ja ebausk - Jm Folkloristid kasutavad sääraseid lühendeid: L laulud J jutud Lv lühivormid vanasõnad, mõistatused U/k vanad kombed ja pruugid II olemuslike tunnuste kaudu - Oskar Loorits, 1936 (esimene Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja) - Eduard Laugaste, 1950ndad, 1986 - Ülo Tedre, 1965, 1998 III kommunikatsiooni laadi kaudu 1
Dan Ben-Amos käsitles zanrit kui loomulikku kategooriat. Jakob Hurda (1896) vanavara ,,sortidest" Vanad regilaulud (ERA lühendid: l laul; rl regilaul, ul uuem laul, riimiline rahvalaul) Vanad jutud (mj muinajsutt; vrd die Märchen) Rahvalikud ajaloolised jutustused (muist muistend; vrd die Sagen) Vaimulikud rahvajutud (j jutt) Vanasõnad, mõistatused (vs vanasõnad, mst mõistatused) Kombed ja pruugid (uk uskumused ja kombed) Lastemängus ja rahvanaljatamised (mng mäng, nlj naljand) Rahvausk ja ebausk (u uskumused) Müüdi, muistendi ja muinasjutu võrldus William Bascomi (1965) järgi. Vorm PROOSAJUTUSTUSED Konventsionaalne Puudub tavaline algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud piiratus
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu - vanavara ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.” Olemuslike tunnuste kaudu - “Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata. /---/
vastu kõige pealt Põhja- ja Lääne-Eestis, hiljem aga Lõuna-Eestis, nt matusekombestik. Kus lõpeb riietes matmine ja kus algavad matmispanused, ei ole selge. Vanad Eesti nimed, nagu Jaan, Mari, Mats, Kati ei ole iseseisvad eesti mugandused kristlikest nimedest, vaid nad puhtalt üle võetud alam-saksa kõnekeelsed nimed. Eesti keel on konserveerinud keskaegsed alam-saksa eesnimed ja nende pruugid. See et keegi kandis nime Jaan või Tõnu, ei tähenda seda, et nad oleksid paremad kristlased kui teised, kelle nimed ei kristlikud. Peale ristimist jäi vana nimi ikka edasi. 07.05.12 Vähe allikaid, mis lubaks hinnata, missugune oli maarahva religioon keskaegsel Liivimaal ja needki vähesed allikad on raskest tõlgendatavad. Me ei oska alati hinnata miks ja millises kontekstis on need kirjutatud. Need allikad on
annaabi.ee 
