MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus ` ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail
§38 lg1 II alternatiiv: vaba loometegevus, millega kunstnik annab edasi muljeid, kogemusi või elamusi vabas vormide keeles; in dubio pro arte. Menetluslikud tõrjeõigused §22 lg1, §22 lg2, 3, §23 lg1, 2 l1, 3, §24 lg1. §20 Võrdsuspõhiõigused I Üldine võrdsuspõhiõigus PS §12 lg1 Kaitseala riive on võrdne ebavõrdse kohtlemisega, mida kontrollitakse kaheastmelisena: Võrdlusgrupp! lähtudes lähimast ühisest soomõistest genus proximum, kelle huvid olulised; Ebavõrdne kohtlemine lähtudes kirjeldusest differentia specifica. Võrdsuspõhiõiguse eesmärgiks on võrdne kohtlemine. Meie kõigi puhul kohtleb riik meid ebavõrdselt. Kõiki ei saa võrdselt kohelda, näiteks anda kõigile sama isikukood. Saab nõuda ainult võrdselt kohtlemist kellegi teisega, ei saa nõuda tagurpidi diskrimineerimist, isegi mitte soo puhul. Seda saab nõuda ainult siis kui PS selle ette näeb.
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria)
aega pensioniea arvutamisel. Üks isik sündis ja elas Eestis, läks Peterburgi ülikooli, kutsuti sealt Nõukogude väkke, teenis ära, lõpetas ülikooli välismaal lõpuni, tuli Eestisse ja väe aega ei arvestatud pensioniea hulka Võrdsus põhiõiguste kontroll: 1) kaitseala – moodustama võrreldava paari ja kirjeldama ebavõrdset kohtlemist, paaride moodustamiseks peame teadma, mida me kirjeldama: *genus proximum – ühistunnused (kaasuse näitest: kutsuti väkke) *differentia specifica – erinevus (kaasuse näitest: kutsuti väkke Eestist või välismaalt) 2) riive – väljendub ebaõige kohtlemisena 3) riive põhiseadus-pärasus – piiriklausel „kõik on seaduse ees võrdes“ on lihtne; formaalset põhiseaduse-pärasust ei kontrollita (saamise kaasus; A tahtis saada B-lt elatishüvitist)
põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused. Võrdsuspõhiõiguse (originaarse tuvastamise) kontrolliskeem on järgmine (vrd Riigikohtu hiljutise praktika kohta § 12 komm 2): (põhiseaduskonformne tõlgendamine või asjakohase põhiõiguse leidmine) (1) põhiõiguse kaitseala riive (ebavõrdne kohtlemine) (1.1) kaitseala (1.1.1) esemeline kaitseala (vähim ühine soomõiste ehk genus proximum) (1.1.2) isikuline kaitseala (§ 9) (1.2) riive (ebavõrdse kohtlemise kirjeldus ehk differentia specifica) (2) riive põhiseaduslik õigustamine (ebavõrdse kohtlemise põhiseaduspärasus) (2.1) riive formaalne põhiseaduspärasus (kui ebavõrdse kohtlemisega kaasneb vabaduse riive) (2.2) riive materiaalne põhiseaduspärasus (mõistlik ja asjakohane ehk mõõdukas põhjus). Kaitsepõhiõiguse kontrolliskeem on järgmine:
SUBJEKTIIVNE (see on õige, objektiivne kindlalt vale) - olemus on moonutamise puhul tuleb arvesse võtta üksikisikuperspektiiv (individuaalne olemus) SUBJEKTIIVNE JAGUNEB OMAKORDA: ABSOLUUTNE - RELEVANTNE - absoluutset keeldu ei saa olla, vaid sõltub alati olukorrast, konkreetsetest asjaoludest. ERISUSED 1. Võrdsuspõhimõte - ebavõrdne kohtlemine - genus proximum Põhiseaduspärasus - Formaalne põhiseaduspärasus - Materiaalne Mõistlik põhjus 3. Kaitse põhiõigus - Kaitseala riive 1. kaitseala 2. riive, kaitse mittevõimaldamine - Riive põhiseaduspärasus 1. Formaalne 58 2. Materiaalne (kaaluda kahte põhiõigust: a) seda, mida kaitsta tuleb b) mille eest
usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Võrdsuspõhiõiguste kohaldamine: - Esemeline kaitseala riive: seisneb ebavõrdse kohtlemise kindlakstegemises. Selleks, et seda kindlaks teha, peab olema olemas 2 isikut (isikutegruppi) või asjaolu, mida või keda omavahel võrrelda. Seejärel tuleb leida nende puhul soo/liigi mõiste, mida nimetatakse genus proximum. Kui ühine soov on kindlaks tehtud, tuleb kirjeldada ebavõrdset kohtlemist, mida nim. differentia specifica. (nt lasteaiakohtadel eelistatakse üksikemasid, aga üksikisa tahab ka eelist! järeldame, et eelis tuleb anda kõigile üksikvanematele; nt eristatakse ülikooliharidusega eripedagoogi täiendõppe läbinud eripedagoogist, kes õppis ülikoolis muud, aga kõrgharidus on siiski olemas sellisel juhul ei tohi vähem maksta ühele,
organiseeritud ühik) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames. Termin (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest oskussõnast, fraseoloogiline termin aga kahest või enamast. Definitsioon (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste lähem soomõiste (ld genus proximum) ning liigitunnus (ld differentia specifica). Legaaldefinitsioon on juriidilise erimõiste (nähtuse) ametlik määratlus, mis on sätestatud kindlas korras antud õigusnormis. Klassifikatsioon tähendab kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Mõistel doktriin (ld doctrina) on nii teaduse üldmõistena kui ka õigusteaduses mitu tähendust: teoreetiline õpetus; õigusteaduslik või õigusfilosoofiline teooria; poliitiline süsteem; õppelause.
annaabi.ee 
