ametnik, arvatavasti kohtuministeeriumis. Kõige rohkem kõneainet pakkus majas Goriot, keda hüüti isa Goriotiks. Ta oli eriskummaline mees, kes algselt elas kõige rikkamas ja uhkemas korteris, kuid järk-järkult vähendas oma luksusi ning lõpuks elas viletsuses. Algul proua Vauquer väga hoidis teda, ta oli justkui armunud mehe rikkusesse, ta unistas vahel, et abiellub ning sattub uhkesse seltskonda ja saab tähtsaks prouaks. Proua pakkus härrale sardiine süüa ning lõhnastas endki, kuid miski ei võtnud vedu, naine solvus igaveseks mehe peale, et too temast välja ei teinud. Goriot ise oli endine nuudlivabrikant, kes oli osanud õigel ajal rikastuda. Keegi ei teadnud eriti ta minevikust, teda külastasid tihti 2 ilusat naist, keda peeti ta armukesteks, kuid tegelt olid need ta tütred, kellele vaene mees nii andunud oli ja kõik hinge tagant ära andis
Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“ Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam daam direktriss oma kodumaal, esitletakse viimast kultuuriatašeele. Sama kehtib loomulikult ka härrade puhul. Abielupaaride tutvustamisel kehtivad eespool toodud reeglid – esitlemist alustatakse daamidest. Tutvustamisel on kohatu nimetada oma naist prouaks, meest härraks, vaid öeldakse: „Saage tuttavaks, minu abikaasa (minu naine, minu mees).“ Lapsi tutvustatakse täiskasvanuile. Vanemad peaksid oma lastelt nõudma, et nad tutvustaksid oma koju kutsutud sõpru ja sõbrannasid, kellega väljaspool kodu aega veedetakse. Neid tuleb muuseas ka pisut tundma õppida, et hiljem poleks vaja kahetseda – laps on halba seltskonda sattunud, või pärast kalli viskipudeli kadumist etteheiteid teha: keda sa küll majja oled vedanud!
Too hakkab DJ-le meeldima. Isegi nii väga, et ütleb talle, et armastab teda ja soovib temaga abielluda. Charlotte on nõus (kuigi oli kihlatud Pierrotiga). Ütleb, et peab vaid tädilt luba küsima. Sganarelle DJ-s pettunud: järjekordse ohvri leidnud DJ. Lubab neiule truudust DJ. 3. stseen: Ilmub Pierrot ja näeb DJ-d Charlotte kätt suudlemas. Tekib sõnelus kui Pierrot saab teada, et Charlotte abiellub DJ-ga. Charlotte meelest peaks too õnnelik olema, et ta prouaks saab. Lubab Pierrot enda teenriks võtta. Pierrot ja DJ lähevad peaaegu kaklema (kõrvakiilud). Sganarelle astub vahele. Saab ise kõrvakiilu DJ käest. Pierrot läheb tädile rääkima. 4. stseen: DJ õnnelik, et Charlotte tema naiseks saab. 5. stseen: tuleb külatüdruk Marthurine (tädi vist??). Nõuab aru, mis toimub. DJ hakkab naistega mängu mängima ning lubab mõlemale oma truudust. Pöörab naised tülli, kuna mõlemad arvavad, et DJ abiellub just temaga
tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot'
hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa
Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu
Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu
südame headuse pärast kahevahel ei võinud olla. «Meie jutt jäi pooleli,» ütles Adelheid. «Minu vend loodab kindlasti, et sa teda ikka armastama hakkad.» «Ei hakka,» vastas Mai tasaselt. «Sa tead, Maieke, et mina sellega mitte rahul ei ole, et vend Goswin sind vägisi siin kinni peab, aga mis võin mina tema vastu parata? Tema ütleb, et ta ilma sinuta elada ei või, ja tahab sind hiljem, kui ta Saksamaale läheb, oma prouaks võtta. Siin ei ole see võimalik, sest meie maa seadused ei luba, et saksa rüütlisoost mees eesti soost naise võtaks. Aga ma ei usugi, et sina tõesti talutüdruk oled. Sul on nii peened jooned ja nii õrn keha, et vähe sinusarnaseid lossipreilisid on. Talutüdruk ei ole sa ihu ega hinge poolest. Sul on niisama aus meel ja uhke vaim kui minulgi. Goswin ei või sulle mitte täiesti vastumeelt olla, aga sa ei taha seda veel tunnistada. Ka mina võiksin, kui mind kogemata
minge sinna!», aga läksid ise siiski, salamahti. Ärevus oli suur. Nad rääkisid asju, mis isegi kardinali oleks kohutanud. Emad olid suures vaimustuses oma lastest, kelle käejoontelt mustlased välja lugesid igasuguseid imesid, mis sinna pagana ja türgi keeli olid kirjutatud, ühe laps oli tulevane keiser, teise oma paavst, kolmanda oma väepealik. Vaest Chantefleurie'd piinas uudishimu; ta tahtis ka teada saada, mis tema oma on ja kas ta ilus väike Agnes kord ei saa Armeenia keisri-prouaks või mõneks muuks. Ta viis ta mustlaste juurde. Need hakkasid last imetlema, kallistama oma mustade suudega suudlema, ta väikesi käsi imetlema ja seda kõike paraku ema suureks rõõmuks! Kõige suuremat rõõmu aga tundsid nad ta ilusaist jalgadest ja sussi-kestest. Laps polnud veel aastatki vana. Ta pudistas juba sõnu, naeris laia naeru emale otsa vaadates, oli priske trullakas ning meenutas oma hurmavate liigutustega inglikest. Ta tundis suurt hirmu mustlaste ees ja hakkas nutma. Kuid