Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 2 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused
rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele Aminohapped Karboksüülrühma sisaldavad happed Happena reageerivad aminohapped alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 Alustena reageerivad aminohapped hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H 2N- CH(CH3) -COOH + HCl Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) METAANHAPE ehk sipelghape (soolad on metanaadid ehk formiaadid) HCOOH Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse- ja männiokastes. Ta on veest
Happena reageerivad aminohapped · alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH à H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat või H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 à H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat · alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH à H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5 · ETC., ETC., ETC. Aminohapped on vastavatest karbhapetest nõrgemad happed Alustena reageerivad aminohapped · hapetega, andes soola (aminorühm protoneerub) nad on vastavatest amiinidest nõrgemad alused H2N-CH(CH3) -COOH + HCl à Cl-( H3N+-CH(CH3) -COOH) Peptiidne (amiidne) kondensatsioon Aminorühm ja karboksüülrühm võivad võivad anda kondensatsioonireaktsiooni. Eraldub vesi ja tekib peptiidne rühmitus H O H O I II I II - N - H + H - O - C - à HOH + ---- N ------- C ---- ehk lihtsustatult -NH2 + HOOC- à -NH - CO- + H2O
· Kõrge keemistemperatuur 206-210 °C. · Värvus on värvitu. · Tuleohtlik aine. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Reaktsioonide iseloomustus: Bensoehape: Sünteesil toimub tolueeni oksüdeerimine KMnO4 ja HCl-ga. Etüülbensoaat: Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit aktiveeritakse happekatalüüsil. Tugeva happe (H 2SO4 ) toimel karbonüülrühma hapnik protoneerub ja karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakeerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3
lagunevad alkoholiks ja hüdroksiidiks) Alkoksiidide abil on mugav sünteesida eetreid + - + - + CH3 O Na + Br - CH2 - CH3 à CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr etüülmetüüleeter · Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga CH3-CH(OH)-CH3 + HBr ó CH3-CHBr-CH3 + HOH Reaktsioon kulgeb vasakult paremale happelises keskkonnas ja paremalt vasakule aluselises keskkonnas. 1.) Happelises keskkonnas hüdroksüülrühm protoneerub I + ..- + + - I + ..- + C O H + H :Cl à C O H + : Cl- I I I H+ 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 8 2.) Järgnevalt visatakse alkoholist vesi välja ning halogeen tuleb asemele
Seega on ammoniaak alus Alused reageerivad hapetega andes soola :NH3 + HCl NH4Cl ammooniumkloriid CH3NH2 + HCl (CH3NH3)Cl metüülammooniumkloriid 2NH3 + H2SO4 (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat 2C2H5NH2 + H2SO4 (C2H5NH3)2SO4 etüülammooniumsulfaat Ammoniaak ja kergemad amiinid lahustuvad hästi vees, sest 1. Vee ja amiini vahel saavad tekkida vesiniksidemed -N:....H - O - H või - N: - H ......O H2 2. Vees ammoniaagi (amiini) molekul protoneerub (Liidab endale veest prootoni st. vesi käitub happena) :NH3 + HOH NH4+ + :OH- või CH3 NH2 + HOH CH3 NH3+ + :OH- Valemeid NH4OH ja (CH3 NH3)OH ei soovitata kasutada, sest vastavaid aineid ei eksisteeri, kuid vahel on kasulik. Samasugune situatsioon on süsihappega H2CO3 Ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel, sest viimased on tugevamad alused NaOH + NH4Cl = NH3 + H2O + NaCl ammooniumkloriid
karboksüülrühmi on dissotsieerumata. Sellisel kujul on IAA suhteliselt hüdrofoobne ja läbib rakumembraane. Rakkude tsütoplasmas on pH aluseline ja IAA järelikult dissotsieerunud kujul, ja ei läbi membraane. Seetõttu IAA kuhjub rakkudes ja eksporditakse rakkudest välja antipordis prootonitega kandjavalkude abil, mis paiknevad rakkude basaalses osas. Antikehad kandjavalkude suhtes pärsivad auksiini polaarse transpordi. Apoplasti väljutatud IAA molekul protoneerub ja võib siseneda järgmisesse rakku. Polaarset transporti pärsivad mitmed IAA struktuuriga sarnased ühendid, mis on konkurentseteks inhibiitoriteks seostumisel kandjavalkudega (trijoodbensoehape e TIBA, in vivo teatud flavonoidid, näiteks kvertsetiin). Looduslikud flavonoidid on seega auksiini transpordi regulaatorid mida tõestab ka flavonoidide sünteesi mutantide auksiini jaotumise muutus taimes.Samuti pärsivad transporti hingamise inhibiitorid, sest transport on sekundaaraktiivne
Induced fit seisneb ulatuslikus struktuurses muutuses, mis järgneb substraadi sidumisele. See on vajalik kuna väheneb keskkonna polaarsus aktiivtsentris. 3. Olulisemad mehhanismid glükolüütiliste reaktsioonide katalüüsis: a. Aldolaas Schiffi alus Substraat seondub. FBP karbonüül reageerib Lys aminorühmaga, tekib imiinimkatioon (Schiffi alus). C3-C4 side katkeb, tekib enamiin ja vabaneb GAP. Enamiin protoneerub, moodustub imiiniumkatioon. Imiiniumkatioon hüdrolüüsub, vabaeb DHAP. 2 aldolaaside klassi klass I loomad, taimed vaheühendiks schiffi alus. Klass II aldolaas seened vetikad. Ei moodusta schiffi alust. b. Glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas tioestri moodustumine GAP seondub ensüümiga. Nukleofiilne SH atakeerib aldehüüdi, moodustub tiohemiatsetaal.
annaabi.ee 
