Tallinna 21. Kool Carl Ransom Rogers Martin Laid 11a Õpetaja: Õnne-Aas Udam Elulugu Carl Ransom Rogers sündis 8. jaanuaril 1902. aastal Oak Park'is (Illinois, Ameerika Ühendriigid), Chicago eeslinnas. Ta pärines hästi toimetulevast protestantlikust kuuelapselisest perekonnast. Ta õppis mitmetes ülikoolides ning andis loenguid oma eluajal üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks
hertsogkonna Brandenburgiga. Tema poeg Friedrich III kuulutas end 1701 Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, tolle poeg Friedrich Wilhelm I aga kehtestas riigis absolutismi. Friedrich Wilhelm I, Friedrich II isa, oli lausa patoloogiliselt kitsi ja seetõttu äärmuslik merkantilist, ta ei hoolinud kaunitest kunstidest ega filosoofiastki, mistõttu valgustuse vaim läks tast kaugelt mööda. Friedrich Wilhelm hoolis vaid sõjaväest ja protestantlikust usust, samuti ka monarhi võimalikult suurest võimutäiusest, kuna ütles oma alamate kohta: "Inimese hing kuulub Jumalale, kõik muu peab kuuluma aga mulle!" Friedrich Wilhelm I ajal kasvas Preisimaa sõjavägi enam kui kaks korda, muutudes tolleaegse Euroopa tugevaimaks. Vaatamata idealistlikele ja kultuurisõbralikele ümberkorraldustele, ei jätnud Friedrich II unarusse armeed, jätkates selle suurendamist ja distsiplineerimist. Samuti avaldus juba
King's College Chapel. Cambridge Ülikooli, King's College üliõpilase päevakava 15. sajandil 4.45 äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 loengud 9.00 dispuudid üliõpilaste vahel 11.00 eine 12.00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20.00 õhtupalvus ja öörahu Uusaja hariduse lähtekohti REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS. Uusaegne kultuuriparadigma sai alguse HUMANISTIDEST, kelle käsitluse kohaselt inimene on nii iseenese kui maailma looja. Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine. (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a. Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) eestvõttel. Martin Luther (1483-1546) 1483 - sünd
Juristina tegev Saksa põhiseaduse väljatöötamine peale sõda. Sotsioloogiale tähendab seda, et on religioonisotsioloog. S.t seda et religioon on oluline ühiskonna kujundaja. Kirjutas olulise teose, see on ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 1904. a valmis. Teose põhiidee on selles, et protestantlikud rahvad on olnud kapitalismi tingimustes teistest edukamad.(need rahvad kes tunnistavad protestalisim, need on osutunud edukamateks). Edu on seotud protestantlikust moraalist. Kommenteeririb seda läbi kalvinismi. J.CALVIN- oluline refeormaator 1509-1564, Lutheri kõrval teine oluline reformisi liider. Kalvini õpetus- oluline on predestinatsiooni õpetus ehk jumala ettemääratus. Predis i järgi on osa inimesi määratud igavesele elule aga inimesed ise seda ei tea kuna jumala otsus on salajane. Ja selle nimel tuleb pingutada, et olla igavese elu vääriline. Ta peab olema püüdlik, töökas , kõrge moraaliga
Poliitiliste liidride tüübid. Juristina tegev Saksa põhiseaduse väljatöötamine peale sõda. Sotsioloogiale tähendab seda, et on religioonisotsioloog. S.t seda et religioon on oluline ühiskonna kujundaja. Kirjutas olulise teose, see on „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ 1904. a valmis. Teose põhiidee on selles, et protestantlikud rahvad on olnud kapitalismi tingimustes teistest edukamad.(need rahvad kes tunnistavad protestalisim, need on osutunud edukamateks). Edu on seotud protestantlikust moraalist. Kommenteeririb seda läbi kalvinismi. J.CALVIN- oluline refeormaator 1509-1564, Lutheri kõrval teine oluline reformisi liider. Kalvini õpetus- oluline on predestinatsiooni õpetus ehk jumala ettemääratus. Predis –i järgi on osa inimesi määratud igavesele elule aga inimesed ise seda ei tea kuna jumala otsus on salajane. Ja selle nimel tuleb pingutada, et olla igavese elu vääriline. Ta peab olema püüdlik, töökas , kõrge moraaliga
Vanaema esindab just seda. Mäluproblemaatikaga tuuakse sisse mineviku, mälu usaldusväärsuse ja muutlikkuse teema jne. Õnnepalul mälu metafooriks angerjas kala, mis pidevalt muudab oma kuju. Kõik need teemad, mis mainitud said (Lääs-Ida, kehalisus, mälu), leiab ka teistest mainitud romaanidest (,,Hind", ,,Printsess"). Nimetatud kahes on veel lisaks ka religiooni teema, mida ,,Piiririigis" niiväga pole. Üks kriitik on öelnud, et Piiririik on kirjutatud protestantlikust ilmavaatest lähtudes, Hind katoliiklikust ning Printsess vene õigeusust. Religiooni diskursus, religioossete sõnade kasutamine paistab nendes romaanides silma. Veel üks asi, mis kõiki neid raamatuid läbib: toimub mingi kuritegu või näeme seal tahet tappa või on üks või teine tegelane seotud mingi süüga. Süütunde analüüsi kaasatakse ka religioossed arusaamad kuriteost ja süüst. Loodus olulisem ruum kui kultuuriline ümber või linn. Peatähtis pole siiski loodus ise, vaid
Vabas Sveitsi keskkonnas arendas Calvin Lutherist mõnevõrra erinevat teoloogiat. Kalvin rõhutab jumala armu, mis eelneb kutsumisele sõna läbi ja usule, kahekordse predestinatsiooni õpetus lähendab teda Augustinusele. Suurim erinevus Lutheriga seisnes Lutheri "sola fide" põhimõttest mööda vaatamises, Calvini arvates loevad inimese õigeksmõistmisel ka tema usukuulekuse viljad. Saksa sotsioloogi Max Weberi järgi sai kapitalism alguse protestantlikust usust. Calvin uskus, et inimese jõukus pole kurjast, kui seda vaestega jagada, nõnda on suurem võimalus õndsaks saada. Kalvinism levib Madalmaadesse, aga ka Sotimaale, kus tegutseb reformaatorina John Knox, sealt saab alguse briti puritaanlik liikumine, mis rõhutab oma spartaliku askeetlikkusega patuvaba puhast elu. Perioodi Euroopa ajaloos aastast 1555 kuni Vestfaali rahuni 1648. aastal nimetatakse konfessionaalseks ajastuks. Protestantlus
Max Weber on kirjutanud, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli just nimelt protestantlik tööeetika, mis osutas põhitähelepanu töökusele, rikkuse loomisele ja kasinusele. Protestantliku tööeetika järgi annab töö õndsuse. Protestantlikus kultuuriruumis nähakse elu mõtet eneseteostamises. Vastavalt sellele usule eelistavad inimesed pigem enam töötada kui puhata. Max Weber väitis, et kodanlik kapitalism on oma juured ja impulsi pärinud reformatsioonist ja protestantlikust eetikast, sealsest vennatundest ja uskumusest, et Jumal õnnistab töökat jüngrit ka majanduslikult. Protestantlikule eetikale omasest säästlikkuse ja ettevaatava investeerimise vaimust sündis pikaajaliste ja usalduslike suhete stabiilsus, ressursside ja võimaluste kaine kaalumise oskus, samuti teadmine, et püsiv heaolu nõuab kannatlikku pingutust. Isiksuse moraalse küpsuse mõõdupuuna väärtustati usaldusväärsust ja tõsiselt võetavust
annaabi.ee 
