poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. 1601 nälja ja katkuaeg 1600 1606 G.Mülleri jutustused. Saksa-ladina-eesti segakeeles. Kultuuriline mälestusmärk. 1632 Tartu Ülikooli rajamine 1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12
Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat.
Teine reformatsiooni mõjukas vaimne liider oli Johann Calvin (1509-1564). Calvin arendas Zwingli õpetust. Ta lähtus usuküsimuste tõlgendamisel ainuüksi piiblit, mitte kiriku traditsioonist ja kirikuisadest, kuid tema arvates oleks pidanud pühakiri olema ühiskonna ilmaliku poole korralduse mudeliks. Calvini toetajaks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukaimaks protestantlikest liikumistest. Rahvastiku kasv ja väikesed tulud põhjustasid linnades vaeste rahulolematust. 1520. aastatest alates toimusid rahvarahutused mitmel pool Euroopas. Inglismaale jõudis reformatsioon hiljem kui Saksamaal ja mõnedes teistes riikides, täpsemalt aastal 1529, kui Henry VIII kutsus kokku parlamendi ja hakkas peale seda seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni teostama. 1534. aastal kuulutati Inglise kirikupeaks kuningas ja
Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. Dogmaatilis- juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, õigeusu-, protestantlikest jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad Katoliku kirikus kuni 20. sajandini. Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu jeehoovatunnistajad ja mormoonid ehk Jeesuse Kristuse viimase aja pühade kogudus. Nimetet usulised liikumised ei ole kristlikud, kuna nad ei tunnista Jeesust Kristust inimeseks sündinud
KALVINISM – on kodaliku protestantismi kõige järjekindlam eriliik. Sellel on rangelt askeetlik vaim ja sünge fanatism. See on õpetus absoluutsest jumalikust ettemääramisest ja selle rajajaks peetakse Johann Calvinit. Ettemääratuse põhimõte – jumal on määranud iga inimese saatuse, kellegi võimuses pole seda muuta, rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, kokkuhoidlikku ja lihtsat eluviisi. Sellest kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlikest liikumistest. BUDISM – 6-5 saj. Ekr – Siddhartha Gautama oli kuningapoeg, keda hellitati ja hoiti eemal kõigist elu varjukülgedest. Ta abiellus ja talle sündis poeg. Ühel päeval oli tal 4 kohtumist: 4 haiget, 4 vana inimest, 4 surnut ja 4 kerjusmunka. Nendest vapustatuna lahkus ta kuningakojast ja oma perekonnast ja hakkas ka ise kerjusmungaks – jäi 7.aastaks metsa askeediks. Seal taipas ta et kogu elu on kannatus ja et kannatusi põhjustavad rumalus, ihad ja
osa. Reinimaa ja Baierimaa katoliilikud jõud ühendatakse ühisesse pol parteisse- Krtislik dem liit, millel on olemas Baieri haru Kristlik sotsiaalne liit. Kahe liidu vahel koostööleping ,näeb ette seda, et Baierimaal kandideerivad vaid CDU esindajad. Teiste parteide esindajad Baieris üles ei sea. Baierlastel kindel osa parlamendis. Kristlike dem eesmärk muutuda ülesaksamaaliseks jõuks , mistõttu ei viita nad oma nimes katoliiklusele . Kristlikuga viitavad nad abitsioonile hankide protestantlikest piirkondadest toetajaid . Ei ole õnnestunud Saksamaa relig lkõhet täielikult kaotada. Sotsiaaldemokraadid (SPD) vanim Saksa partei, traditsiooniliselt tugev Põhja- Saksamaal.Trad tugev partei protestantlikel aladel . Võib olla ka seletuseks, miks on õnnestunud poole sajandi jooksul hoida nendel kahel parteil enda käes pol maastikul liidripositsiooni. · Väikesed parlamendiparteid, kes on suutnud saada oma esindust parlamenti:
perspektiivid ning lummavad peegeldused, mis k��ndisid tegelikkuse illusioonini. ****** Lucas Cranach vanem kehastab renessansiaja inimese ideaali. Ta oli ��rmiselt tegus nii maalikunstniku ja graafikuna kui ka ettev�tja ja poliitikuna. Cranachit peetakse �heks juhtivamaks kunstnikuks ning olulisemaks ja m�jukamaks loojaks 16. sajandi Saksa kunstis �ldse. Tema arvukate m�rkimisv��rsete maalide ja puul�igete seas on altarimaalid, portreed �ukondlastest ja protestantlikest reformaatoritest ning mitmed motiivid nii piiblist kui m�toloogiast tuntud naistest, olles enamasti kujutatud v�ljavenitatud aktimaalidena v�i moekalt riietatud daamidena. Lucas Cranachil oli aktiivne ateljee �pilaste ja kaast��tajatega, mis kandis edukalt autori loomingusuundi ka p�rast tema surma, mil ateljeed juhatas tema poeg Lucas Cranach noorem, kes l�i mitmeid hilisemaid versioone isa tuntud t��dest.
piiskopi kohtadele asusid inimesed, kes vaimulikud ei olnud. Saare-Lääne kodusõja ajal, kus ühel pool seisis piiskop Reinhold ja tema vastas Wilhelm, kui piiskopi kandidaat, kirjutas Wilhelm, et tema on hea katoliiklik. Balthasar Russow kirjutab oma kroonikas, kuidas rootlased vallutasid Haapsalu ja likvideerida paavstlik hoorapesa. Kui võrrelda SKS, siis mitmed toomkapiitlid SKS elasid reformatsiooni üle, et nad kujunesid protestantlikest kolleegiumiteks. Maades, kus ref kuningliku korraldusega läbi viidi, nt Soome ja Rootsi, toomkapiitlid tegutsesid edasi. Sellised arengud toimunud samm-sammult ja osaliselt leidnud aset ka Liivimaal. Kui historiograafias on esile toodud seda, et ref nõrgendas Liivimaa poliitilist olukorda, aga see oli esil retoorilisena, argielus ei saa seda üle tähtsustada ja seda ei saa ületähtsustada ka poliitiliste otsuste juures. Selge piir katolike ja protestantide tekkis
varjupaika kõige erinevamate religioonide esindajaile. Luterlus levis eelkõige Põhja-Poola saksa elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal. Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid. Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks
annaabi.ee 
