Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks. Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides. Tugeva kuningavõimuga Inglismaa lõi Roomast lahku, kuna paavst oli vastu kuninga lahutusele. Henri VIII kaotas kloostrid, võõrandas kiriku maad ja varad ja Inglismaal ilmus emakeelne piibel. Elizabeth I ajal sai protestantismist Inglismaa riigiusk. Saksamaa kui luterluse sünnimaa, on reformatsiooni poolest kuulsaim riik. Martin Lutheri paavstivastased ülesastumised leidsid tohutul hulgal järgijaid. Wartburgi lossis "peidus " olles paavsti ja keisri eest, tõlkis Luther piibli saksa keelde. Luterluse järgijate jaoks korraldati vastureformatsioon katoliku kiriku poolt ning taaselustati inkvisitsioon. Lõpptulemusena kutsuti kokku Trento kirikukogu, kus katolik kirik võitis ning sai tagasi oma maad, kuid
Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid o Inglismaa, Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa
Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat. Põhiliselt võitlesid kolm liini: Bourbonid protestandid Guiese’id katoliiklased Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel Tähtsamad sündmused Henri Bourboni abielu kuninga õega Pärtliöö 1572
reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. 1598.a. Nantes'i edikt: Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) protestandid võisid teenida riigiametites hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused
30 aastat kestnud kodusõja. Usulisi pingeid saatis võimuvõitlus kolme perekonna vahel Bourbonid (hugenotid), Guise'id (katoliiklased), Valois'id. Alguses saavutasid hugenotid edu, et seda kinnitada abiellus Henri Bourbon Prantsuse kuninga õega. Ööl vastu 24. augustit 1572 aastal pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud, Lähipäevil hukati kogu maal ligi 10000 hugenotti. Henri Bourbon jäeti ellu, sest ta ütles protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598. aastal andis kuningas Henri IV Nantes'i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks. Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda
reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. - jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks - Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal - Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid)
hoolimata. 22. augustil haavas Guise’ide palgatud mõrvar admiral Colignyd. Kartes kättemaksu, otsustati õukonnas, et pulmade puhul Pariisi kogunenud hugenottidele tehakse korraga lõpp. Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Protestantismist lahti öelnud Navarra Henri jäeti ellu. Et mitte end näidata hüpiknukuna poliitiliste jõudude käes, võttis kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö veresauna eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi. Hispaania kuningas Felipe II, saanud teate Pärtliööst, puhkes väidetavalt elus esimest ja viimast korda naerma. Paris vaut bien une messe. „Pariis väärib missat”
võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Neil oli oluline roll katoliku kiriku ühtsuse taastamisel. Trento kirikukogu aitas kaasa katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele. Kokku tulnud kirikuladvik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismist taotleti ka sellega, et Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamist. Vastureformatsiooni tulemused: · Osades Euroopa piirkondades õnnestub protestantism mahasuruda. · Katoliku kiriku õpetus kaasajastub ja muutub jäigemaks (toimub eemaldumine humanistlikust sallivusest).
kokkuleppele mõistagi ei jõutud. Kui kahel esimesel istungjärgul oli tulipunktis Saksamaal toimuv, siis kolmandal juba sündmused Prantsusmaal. Kirikukogu oli vastu mistahes detsentraliseerimisele ning kinnitas veelkord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Alles kolmandal istungil asuti kirikureformide juurde: keelustati ametikumulatsioon, tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastati vaimulike ettevalmistamist. Selgemat eristumist protestantismist taotles ka Piibli tõlgendamise ainuõiguse jätmine kirikule ning kirikutraditsiooni jätkuv väärtustamine Piibli kõrval. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikumalöönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Soodsalt mõjus katoliku kiriku autoriteedi kasvule renessansspaavstide asemele reformpaavstide tulek. Paulus III [1534-49] taastas inkvisitsiooni ja kutsus kokku kirikukogu. Paulus IV [155559]
annaabi.ee 
