Tarvitatakse peamiselt toorelt nagu melonitki.. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Mitmed toitumisspetsialistid ja organisatsioonid (ka Kaalujälgijad) on arbuusi nimetanud üheks parimaks toiduaineks maailmas. Söögikõlbulikud on ka arbuusi seemned, mida võib röstida ja maitsestada.Seemnetest valmistatakse õli, mida kasutatakse kondiitritööstuses. Rasva ja valku arbuusi viljaliha ei sisalda, rasva- ja proteiinirikkad on hoopis arbuusiseemned. Olenevalt sordist on arbuusiseemned erineva kuju värvi ja suurusega. Kõige tavalisemad on pisara kujulised pruunka värvusega seemned , mida leidub peaaegu kõikides arbuusides. Aiki Niinemets K-10A
toodang väheneb, vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Proteiinivaegus võib tekkida kui loomi söödetakse ühekülgselt süsivesikuterikaste söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad, munakanad, sest nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Näiteks läheb 40 kg-se piimatoodanguga lehmal ainuüksi piimaga päevas kehast välja 1,1-1,3 kg valku (30-kg u. 1kg valku päevas) (piimas on 3-3,3% valku), kanal 10 munaga 66g valku. Seevastu rasvasead,
seas, kes jätavad kassile terveks päevaks toidu ette. Sellisel juhul on eluliselt oluline pakkuda kassile täpselt kaalutud kogus toitu, mis vastab kassi energia vajadustele – ja mitte grammigi rohkem. Toidu mõju kassi tervisele kergemini märgatav: ilus karvkate, säravad silmad, toidu seeditavus ning rooja ja uriini lõhn ja konsistents liivakastis. Need kõik viitavad toidu tõhususele. Ootuste kohaselt on välja töötatud mitmed tubase kassi vajadustele vastavaid toite. Proteiinirikkad ja vähese rasvasisaldusega toidud aitavad säilitada kassi kehavormi saledana. Toidud sisaldavad kontrollitud mineraalide tasakaalu, et vähendada urinaarprobleemide riski. Seedimatute kiudainete kõrge tase tähendab madalamat kalorsust kui ka aitavad lihtsustada alla neelatud karvade seeditavust ning vähendavad karvapallide teket. Spetsiaalne käärimisvõimeline kiudaine vähendab liivakasti jäetava sisu lõhna,
· Kuid mikroobsete proteiinide tootmisel on probleemiks kõrge hind. Üheks võimaluseks hinda odavamaks saada, oleks toota seda tarbijale lähedal. See vähendaks transpordikulusid.Aasias on suurim toidufirma Charoen Pokphand Group Thailand huvitatud just sellisest proteiinide tootmisest. · Mikroobsel ja planktoni produktil on palju eeliseid. Näiteks omega 3 rasvad. · Samuti on tõhus kasutada kalatoidus nii vee kui ka maa ussikesi. Nad on väga proteiinirikkad. Et saada üle viletsast kasvust ja madalast immuunsüsteesteemist, on võetud kasutusele järgmised meetodid : 1) Antibiootikumid 2) Toitainete täiendamine 3) Probiootikumid, prebiootikumid, synbiotikumid 4) Nukleotiidid 5) Acidiferid 6) Ensüümid 7) Kala geneetilise valgu rakendamise kasutamine 8) Bioaktiivsete ühendite optimeerimine 9) taimse toidukraami mõju jälgimine nii kalale kui ka tarbijale 10) Taimse toidukraami maitsvuse suurendamine
omastamine koormab looma ainevahetust, üle tarbe antud kallist söödaproteiini ei kasuta organism mitte valkude ainevahetuses, vaid süsivesikute ja rasvade asendamiseks, sellejuures osa energiast ja valgu lämmastikust läheb ainevahetuse käigus kaduma ning võib sattuda väljaheidete näol keskkonda. Söötade proteiinisisaldus. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on
munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5
põllule. Põllule lastud peod pannakse hakkidesse kuivama ning 4-6 päeva pärast veetakse toorlinavabrikusse.Lina kupra ja seemnemass eelpuhastatakseja siis kuivatatakse kuivatis 12% niiskuseni. KAUNVILJAD Kaunviljade tähtsus · Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi taimi, mis annavad peamise saagi valgurikaste seemnetena. · Kaunviljadest kasvatatakse enam sojauba, hernest ja aeduba. Proteiinirikkad on ka kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik haljassööt. · Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele põllukultuuridele. · Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel. Eriti sademete jaotumisest kasvuperioodil.
(Salahi 2009). 6. KATARAKT JA TOIDULISANDID 6.1. Katarakti arengu füsioloogia. Silmaläätse läbipaistvus on tihedalt asetsevate korrapäraste rakkude tulemus. Vananev lääts põrkab kokku erinevate stressidega, mis panevad läätse läbipaistvuse proovile. Füüsilised, geneetilised, fototoksilised ja keemilised kahjustused võivad kõik viia lentikulaarsete proteiinideni, põhjustades läätse pretsipitaatide (sadestuse) moodustumist. Need proteiinirikkad agregaadid segavad rakukiudude tihket asetust ja segavad korrapärast läätse kristallide paiknemist, põhjustades läbipaistmatust. Katarakti võib näha kui mulle, sädelevaid deposiite muidu selgel läätse pinnal. Valguskiired hajuvad kui footonid peegelduvad, murduvad või on haaratud katarakti poolt. Tulemuseks on ka nägemisteravuse vähenemine, kontrastitundlikkuse ja värvinägemise eristamine. Kõigist
taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%.
konsentratsiooni langusest ja rohusööda kuivaine söömuse vähenemisest. Heintaimede lehtede ja varte suhe on toiteväärtuse hindamisel täiendav tegur. Mineraalained heintaimedes Laborites piirdutakse enamasti Ca, P, K ja Mg sisalduse määramisega. Kõige liikuvam nendest on K, mis osaleb taime ainevahetusprotsessides ning on põhiline rakusisene katioon. K soodustab lämmastikuühendite omastatavust taimedel ja proteiinirikkad taimeosad on seetõttu K rikkamad (noored lehed, pungad). Suurenev lahustuva K kontsentratsioon vähendab taimel Ca ja Mg omastatavust. Töö käigus tehtud analüüsiandmete alusel esines korrelatsioon K ja Ca sisalduse vahel (lutsern r =0,36, ristik r=0,37, kõrrelised r =0,70, P<0,05) ning K ja Mg vahel (lutsern r =0,36, ristik r =0,53, kõrrelised r=0,51, P<0,05). Elementide antagonismi tõttu võib suur Ksisaldus pidurdada Mg
valmistatud ka tervikkoristatud teraviljast nn vilisesilona. · Selle põhiliseks puuduseks on suur toorkiusisaldus, kuna sisaldab teravilja puitunud varsi ja lehti · Näiteks kaerast valmistaud vilisesilo orgaanilise aine seeduvus on sarnane kaerajahu sama näitajaga. · Seega ei saa vilisesilo sööta suures koguses kõrgetoodangulistele lehmadele, kuid see sobib hästi noor- ja nuumloomade söödaks. · Energiarikkad märgkontsentraadid on melass jms, proteiinirikkad vedelad tööstusjäätmed nagu õlleraba, praak, vadak jms · Söödalisandid · Söödalisanditeks on söötadele väikeses koguses lisatavad ained nagu karbamiid ja muud lämmastikku sisaldavad ühendid, makro- ja mikroelemendid, vitamiinide segud. · Ülevaade söötmisest · Söötmise all mõistetakse meetmete kompleksi, mille põhilisteks eesmärkideks on: · rahuldada lehma tarbed toodangu ja järelkasvu saamiseks,
annaabi.ee 
