korralikult üks transportvalk, mis vastutab selle ensüümi impordi eest. Tagajärjeks aga on see, et rakk ei suuda lagundada pika ahelga rasvhappeid. Sellised lapsed on pealtnäha terved kuni 30 keskmise lapseeani, siis aga arenevad rasked neuroloogilised häired ning surevad paari aasta jooksul. · 8.)Kirjeldage proteasoomide ehitust, lokalisatsiooni rakus ja nendes toimuvaid protsesse. Mass ~2 x106 Da, 26S - nähtavad elektronmikroskoobiga · Proteasoomide valke ja struktuuri moodustumiseks olulisi komponente kodeerivad ~100 geeni. · Esinevad karüoplasmas ja tsütoplasmas suures arvus · koosnevad tsentraalsest 20S südamikust (mis omakorda koosneb neljast valguliste subühikute rõngast), südamiku mõlemis otsas paiknevad 19S ,,mütsikesed"
Keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon. 13. Lüsosomaalne ja ubikvitiin-sõltuv valkude degradatsioon. Ubikvitiin sõltuv degradatsioon toimub proteasoomides. ATP-sõltuv proteaas 1% koguvalgust 76AA jääki, tsütosoolne. Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Lüsosomaalne degradatsioon? 14. Valkude topoloogia. Valkude bioloogilise aktiivsuse avaldumine toimub kindlates kohtades, selle realiseerimiseks kasutatakse erinevaid signaaljärjestusi. 2 tüüpi: (1) võivad olla järjestikused, (2) moodustada valgu eri osades selle pakkimise tulemusena. 15. Posttranslatoorsed modifikatsioonid.
Toimub proteasoomides- ATPsõltuv proteaas- 1% koguvalgust, 20S-4 heptameerset domääni, 19S- cap-piirkond- ATPaasne aktiivsus.Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt, mis on valguline kompleks. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud organell, kus on hüdrolüütilised ensüümid. Lüsosomaalne degradatsioon toimub lüsosoomides intratsellulaarselt ehk rakusiseselt. ??? (natuke vähe võitu ). 16 Ubikvitiini ligaasid E1- ubikvitiini aktiveerivad valgud, E2- ubikvitiin konjugeerivad valgud, E3- aksessuaarne valk, moodustab E2-E3 kompleksi-ubikvitiini ligaasid
a) ära tunda ja elimineerida kokkupakkimata valgud b) kõrvaldada kahjustatud või valesti pakitud valgud c) lagundada lühikese poolestusajaga valgud (näit. tsükliinid) Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin, valk. Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Ubikvitiini külgepanev ensüüm on see, mis peab spetsiifiliselt ära tundma lagundamist vajavad valgud. Denatureeritud või valesti kokku pakitud valgud, samuti valgud, mis sisaldavad oksüdeeritud või muidu ebanormaalseid aminohappeid, tuntakse ära selle ensüümi poolt ja saavad seeläbi lagundatud proteasoomides. See ensüüm arvatavasti tunneb ära signaale, mis avalduvad valkudel tänu nende valesti kokkupakitusele või keemilistele kahjustustele.
silindri sisemuse poole. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed fragmendid satuvad rakuvälispinnale kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada
Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed fragmendid satuvad rakuvälispinnale kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke
Alles jääb CLIP osa, mis vahetatakse peptiidi vastu välja. Klass II MHC- peptiid viiakse plasmamembraani. Tulemus: Võõra eksogeense antigeeni esitamine, indutseerib antikehade tootmise, meelitab immuunrakke infektsiooni piirkonda. Enamikel juhtudel esitlevad klass I molekulid protsessitud endogeenset antigeeni CD8+ Tc rakkudele ja klass II molekulid protsessitud eksogeenset antigeeni CD4+ Th rakkudele. Endogeenne rada Endogeensed antigeenid degradeeritakse tsütosoolis proteasoomide poolt väiksemateks peptiidideks, pannakse MHC klass I molekulidega kokku karedapinnalises ER-s ja esitletakse membraanil CD8+ Tc rakkudele. Eksogeenne rada Eksogeensed antigeenid võetakse sisse ja degradeeritakse endotsüütilises kompartmendis happeliste, pH-sõltuvate endosomaalsete ja lüsosomaalsete ensüümide poolt ja need kombineeruvad MHC klass II molekulidega CD4+ Th rakkudele esitlemiseks. Professional APCs specialize in presenting antigen to T cells
väga pika ahelaga rasvhapetele. Ka selle haiguse primaarne põhjus peitub selles, et peroksüsoomi membraanis ei funktsioneeri korralikult üks transportvalk, mis vastutab selle ensüümi impordi eest. Tagajärjeks aga on see, et rakk ei suuda lagundada pika ahelga rasvhappeid. Sellised lapsed on pealtnäha terved kuni keskmise lapseeani, siis aga arenevad rasked neuroloogilised häired ning surevad paari aasta jooksul. 172. Kirjeldage proteasoomide ehitust, lokalisatsiooni rakus ja nendes toimuvaid protsesse. Proteasoom on ehituselt silindriline, koosneb valgulistest beeta- ja alfa- subühikutest. Esineb kindlasti tuumas, tsütosoolis, vakuoolis, kloroplastis. Lagundab valke, mis on kovalentselt ubikvitiiniga seotud. Proteasoom moodustub ATP abil (mitmest kompleksist ühtseks) ning ADP ja Pi lahkumisel siseneb sinna ubikvitiinijupp, mille taga on termineerimisele kuuluv valk. Valgud harutatakse tagasi lahti
Toimub küll selliste rasvhapete transport peroksüsoomidesse, kuid seostumine CoA-ga mitte, sest ensüüm, mis katalüüsib rasvhappe esterifitseerumist CoA-ga (rasvatsüül – CoA süntaas) transpordisüsteemi defektsuse tõttu ei liigu peroksüsoomidesse. Ensüümi tugevalt väljendunud puuduse korral lapsepõlve keskel tekivad tõsised neuroloogilised häired, maksa ja neerude kahjustused, millele järgneb surm mõne aasta möödudes. Kirjeldage proteasoomide ehitust, lokalisatsiooni rakus ja nendes toimuvaid protsesse. Koosnevad tsentraalsest 20S südamikust, mis omakorda koosneb neljast valguliste subühkite rõngast. Südamiku mõlemis otsas paiknevad 19S ’mütsikesed’. Iseloomustage chaperon’id(Hsp70 rühm) ja nimetage protsesse milles osalevad. Valgud, mis stabiliseerivad ebastabiilsed konformatsioonid, kiirendavad oligomeeride teket, valkude lagunemist ja tagavad lokalisatsiooni kindlates raku piirkondades
Toimub küll selliste rasvhapete transport peroksüsoomidesse, kuid seostumine CoA-ga mitte, sest ensüüm, mis katalüüsib rasvhappe esterifitseerumist CoA- ga (rasvatsüül CoA süntaas) transpordisüsteemi defektsuse tõttu ei liigu peroksüsoomidesse. Ensüümi tugevalt väljendunud puuduse korral lapsepõlve keskel tekivad tõsised neuroloogilised häired, maksa ja neerude kahjustused, millele järgneb surm mõne aasta möödudes. Kirjeldage proteasoomide ehitust, lokalisatsiooni rakus ja nendes toimuvaid protsesse. Koosnevad tsentraalsest 20S südamikust, mis omakorda koosneb neljast valguliste subühkite rõngast. Südamiku mõlemis otsas paiknevad 19S 'mütsikesed'. Iseloomustage chaperon'id(Hsp70 rühm) ja nimetage protsesse milles osalevad. Valgud, mis stabiliseerivad ebastabiilsed konformatsioonid, kiirendavad oligomeeride teket, valkude lagunemist ja tagavad lokalisatsiooni kindlates raku piirkondades
Nad koosnevad ühest transmembraansest polüpeptiidahelast (alfa ahel) ja mikroglobuliinist (beeta ahel). Alfa ahelal on kaks domeeni, mis seostuvad tsütosooli valgust pärit proteiiniga. Kuna MHC I klassi molekulid esitavad peptiide, mis on pärit tsütosooli proteiinist, kutsutakse seda presentatsiooni rada ka tsütosooli või endogeenseks rajaks. Peptiidid toodetakse peamiselt tsütosoolis proteasoomide poolt. Viimased on proteolüütilise aktiivsusega makromolekulid, mis degradeerivad intratsellulaarseid proteiine väiksemateks peptiidideks, mis seejärel vabastatakse tsütosooli. Peptiidid liiguvad tsütosoolist endoplasmaatilisse retiikulumi, et nad kohtuks seal MHC I klassi molekulidega. MHC I klassi molekul edastab info rakule, millel on CD8 ja TCR ehk siis tsütotoksilisele T- lümfotsüüdile (Tc-rakk).
annaabi.ee 
