ülemiste jalakeste kaudu. Aferentsed teed (vanemad), sisenevad tserebellumi peamiselt ped. cereb. inferior´i kaudu seljaajust, piklikajust, lõpevad vanades osades ‒ vermis, lobus ant. Toovad peamiselt propriotseptiivset tundlikkust lihastelt. Tractus spinocerebellaris posterior Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ nucleus thoracicus (Clarc´i sammas) Üleneb samal pool funiculus lateralis´es Toob propriotseptiivseid impulsse alajäsemelt, keha alumiselt poolelt. Tactus spinocerebellaris anterior Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ cornu posterius ‒ substantia intermedia Aksonid ristuvad vastaspoolele, ülenevad funiculus lateralis´es Siseneb erandlikult pedunculus cerebellaris superior´i kaudu, ristuvad uuesti, jäädes lõpuks samapoolseks. Tractus cuneocerebellaris Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale
kaldub haigele suguluses. Ülemised rami linguales- keelelihaste motoorne kaelanärvid annavad innervatsioon, esineb anastomoos V närvi n (nõrgemale) poolele. kiude XII närvile, mis lingualis'ega, mille kaudu rr linguales saavad edaspidi eralduvad propriotseptiivseid (süva-, lihase-liigese- sellest omaette tundlikkus-) kiude harudena 9 10
Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile. Kui stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis on tegemist KONTAKTSE MEELEGA. Kui ärritust põhjustav mõjur on eemal, on tegemist DISTANTSE MEELEGA. Vastavalt sellele, kus asuvad retseptorid ja kuidas nad on suunatud, eristatakse eksterotseptiivseid aistinguid(ärritajad tulevad välikeskkonast ja/või asuvad retseptorid keha pinnal), interotseptiivseid aistinguid(retseptorid siseelundites) ja propriotseptiivseid aistinguid(retseptorid lihastes ja kõõlustes). Aistinguid on võimalik mõõta vastavate eksperimentaalsete meetoditega ning seda tehakse psühhofüüsikalise uuringu raames. PSÜHHOFÜÜSIKA uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. PSÜHHOFÜÜSIKA PÕHIMÕISTETEKS on lävi ja tundlikkus. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile(vaevumärgatava aistingu
3. Ramus geniohyoideus m. geniohyoideusele 4 Hüpoglossusekiududega harud e tõelised hüpoglossuseharud (pärinevad hüpoglossuse tuumast): 1. Rami linguales innerveerivad motoorselt keele lihaseid: m. genioglossus, m. hyoglossus, m. styloglossus, m. longitudinalis superior et inferior, m. transversus linguae, m. verticalis linguae, esineb anastomoos V närvi n. lingualisega, mille kaudu rr. linguales saavad propriotseptiivseid (tunnetuslikud, kuidas keha ruumis paikneb ja mis liigutusi teeb) kiude. XII närvi ühepoolsel kahjustusel kaldub keel nõrgemale poolele, sest kahjustumata poole m. genioglossus töötab tugevamini. M. sternohyoideuse innervatsioon: jääb spinaalnärvi alla n. hypoglossus +C1-2 radix superior+ radix inferior kaelaharu m. sternohyoideus M. thyrohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi ) n. hypoglossus + C1-2 radix superior m. thyrohyoideus M
Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks.
Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21
- distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jms aistingud) - propriotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori töö on reflektoorne. Põhimõtteliselt tekib aisting järgneva skeemina: On ärritajad (, mille energia sisaldab infot maailma kohta), kes stimuleerivad retseptoreid, kus retseptorite eritus saadab (ärritajatelt saadud muundatud energia) närviimpulsid kesknärvisüsteemi
Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud. Morfoloogiliselt on retseptorid spetsialiseerunud kindlale energialiigile- - mehaanilisele, keemilisele, temperatuurile või elekktromagnetilisele energiale. Mehhanoretseptorid vahendavad puuteaistinguid, propriotseptiivseid aistinguid (lihaste, liigeste ja kehaasendi tunnetust). Sensoorsed väljad Kiirusagara võib funktsionaalselt jagada 3 alaks: - Esmasesse sensoorsesse piirkonda tulevad nahast, lihastest puute- ja rõhuimpulsid, valu- ja temperatuuriimpulsid. Esmase sensoorse ala taga paikneb - sekundaarne sensoorne ala, kus toimub seoste loomine - assotsiatiivne (tertsiaalne) ala paikneb kiiru-, kukla ja oimusagara piiril ja on ühenduses teiste ajukoore
annaabi.ee 
