tegevust iseloomustavad poliitilised repressioonid, isikukultus, kontroll majanduse üle, sõnavabaduse puudumine või selle piiramine, järelevalve rahva üle ja laiaulatusliku terrori kasutamine. 7. Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. 8. Fašism - 1920.1940. aastatel Itaalias tekkinud poliitiline liikumine, mida juhtis duce (juht) 9. Kommunism- „Kommunism" kui termin võib tähendada kas: 1) Teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust; 2) Ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed; 3) Poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada; 4)Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget
antimaterialistiga, ütleb ta lahti oma senistest vaadetest ning loobub kõikidest mugavustest. Sarnast lahendust võiksime kasutada meiegi: informeerida inimest tarbimise mittevajalikkusest ning pakkuda talle ideoloogilist valgustust modernistliku konsumerismi suhtes ulatuslike ja põhjapanevate kampaaniate näol. Selline psühholoogiline lahendus võib mõjuda üksikisikule, kuid kindlasti ei saa ega tohiks Palahniuki teost kasutada propagandistliku vahendina ühiskonna muutmiseks. Kui tahame endale sellise eesmärgi seada, siis tuleb jääda eluliste vahendite juurde ja alustada kõrgemalt tasandilt. Esimene ning kõige kapitalimahukam samm tarbimise piiramise ja koguni vähendamise suunas on kasutada jätkusuutliku arengu mudelit ehk vältida jäätmete tekkimist täielikult. Vanapaberi ning plast- ja metallpakendite taaskasutusseadmete rajamine on saavutanud olulise koha keskkonnasäästlike investeeringute seas, kuid
Augustuse monumendid kehastasid harmoonilist sünteesi, kodaniku uhkusest, autokraatlikust võimust ja kunstilisest prefektsionismist. Reklaami võib leida ka renessansskunstist, eriti 16. saj madalmaade graafikast, mis oli suuresti seotud religiooniga ja protestantlike ideede levikuga, mille eesmärgiks oli Piibli levitamine lihtinimese kätte ning visuaalne kujund pildil oli heaks kommunikatsioonivahendiks. Tolleaegese propagandistliku kunsti eesmärk oligi valada sõnasõjad epigrammilisse visuaalsesse vormi, sest nii oli võimalus vaid liigutada ka võhiklike ja jäikade inimeste meeli.1 Kujutav kunst oli mõjusam kui olid sõnad ja füüsilised karistused. 1 Harbison, Craig, „Renessansskunst põhja pool Alpe”, lk 112- 118 Rääkides lähemalt kunstist reklaami teenistuses on hea näiteks võtta 20. sajandi üks tuntuim, venekujuri, NSVL’ i rahvakunstniku (1943) Veera Ignatjevna Muhhina (1889-
Valitsejad võisid samuti lasta end kujutada ainult ühel portreekunstnikul, nagu tegi Hispaania kuningas Felipe IV Velazquezega. Valitsejate portreed teevad tihti enamat kui lihtsalt esitavad ametlikku sarnasust: neid võib kasutada propagandana, et esitada sellist kujutist, mis rõhutab voorusi nagu tarkus, majesteetlikkus ja sõjaline võimsus. Valitsejaid pole alati esitatud ainult enesekindlal moel, ega ole ka iga kuninglik portree maalitud propagandistliku mõttega. 18. sajandist saadik on vestlusmaali arengu tulemusena tehtud kuninglikest perekondadest ka mitteametlikke portreesid. See vorm meenutab varasemaid grupiportreesid, mis kujutavad printse ja nende õukondi jahis või teiste suursuguste toimingutega tegelemas. Jahti kui ajaviidet kujutab Edwin Landseer oma maalil ,,Windsori loss nüüdisajal", kus prints Albertit ümbritsevad tema lemmikkoerad ja surnud linnud on kuidagi kohatult võõrastetuppa laiali paigutatud
Kuulsamad olid grusiinlane Niko Pirosmanashvili ,,Lehmad Eiffeli torni all" ja horvaat Ivan Geleralic ,,Sarvilin hobune". Eestis Paul Kondas. Pariisi omadest Maurice Utrillo. Dada: sai alguse I Maailmasõja ajal, mis vapustas kogu ühiskonda ja pani kunstnike ühiskonnas pettuma. 1917 asutati dada kunstigalerii Sveitsis. Samal ajal toimusid veelgi äärmuslikumad sündmused New Yorgis: Marcel Duchamp ,,Trepist alla tulev akt". Francis Picabia. Saksamaal Kurt Schwitters, saksmaal omandas dada propagandistliku ilme. Dada lagunes pärast maailmasõja lõppu. Metafüüsiline kunst: tekkis Itaalias. Katse väljuda kaasajast. Looja oli Giorgio de Chirico ,,Suur metafüüsik". Püüe kujutada igapäevast kogemust, nö ei kehti terve mõistus. Giorgioga liitus 1917. Carlo Carra ,,Juuksenõelapilt". Sürrealism: Pariis. Elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutumine või kaotamine, spontaansus. Laiem eesmärk elu muutmine. Tekkis ka versitlik sürrealism, eeskujuks G. de Chirico.
superarvutid. Andmed kogututakse sügavamalt ookeanidest ja stratosfäärist. Samal ajal puuduvad lihtsad, kuid kvaliteetsed temperatuuri, niiskuse, rõhu ja tuule mõõtmised. Et selgitada, millised protsessid toimuvad maakera kliima süsteemis , peab teadma füüsikat ja keemiat, astronoomiat ja bioloogiat. On raske tuua näide teisest samasugusest keerulissest probleemist, mis nii järsult kunagi seisaks inimkonna ees. Selle probleemi lahendamise ajal on oluline mitte asendada ausad uuringud propagandistliku väidega, kas nad on "poolt" või "vastu" soojenemist. Mõned teadlased usuvad, et globaalne soojenemine - on müüt, teised eitavad inimese mõju tähtsust selelle protsessile. On ka neid, kes ei eita soojenemise fakti ning usuvad selle antropogeensele iseloomule, kuid ei nõustu asjaoluga, et kõige ohtlikumalt mõjuvad kliimale tööstuslikud kasvuhoonegaaside paiskumised. Lõpuks on oluline mitte see, kes võidab vaidlust, vaid see mis tegelikult toimub. Et seda teada
. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos. Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused ,,Elu tsitadellis", ,,Kaks leeri", ,,Võitlus rindejooneta". 1946 üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest" (tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist, ühtlasi kritiseeriti autoreid, kes ei suuda oma näidendites anda tegelikkusest ,,õiget pilti" (nii, nagu riiklikult soovitatud).
kirjaniku jaoks liiga kulukas. Ta sureb aastal 1900. Kirjanikku kogu loomingut läbivad kaks iluprintsiipi: külm ja kalk ilu e nn tehisilu (väljendub ehete imetluses ning detailses kirjelduses), millele vastandub inimlik ilu, mille aluseks on armastus ja kaastunne. Zanriliselt kuulus Wilde estetismi, mille eesmärgis oligi iluideaali kummardamine. Teos ilma esteetilise väärtuseta lakkab olemast kunstiteos. Sotsialistlik realism oli NL-is viljeldud propagandistliku suunitlusega ametlik kultuuridoktriin, mis kuulutati juhtivaks loomingumeetodiks 34. aastak nõukogude kirjanike kongressil. Kirjanduselt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kunstnik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses, optimistlikus valguses, ülistama riiki, selle juhte, eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja partei diktatuuri. Pärast II ms levis suund mõistagi ka Eestisse. Eestis viljelesid sotsrealismi näiteks A. Jakobson, J.Smuul
peaksid hakkama "objektiivselt kirjutama". Kõikjal liikunud punaväelased ja tankid kõnelesid juba ise enda eest. Osa toimetusi said lihtsalt telefonikõne, et nüüd tuleb hakata neil "objektiivselt kirjutama". (Ernits, 158) 1940. aastal lavastatud juunipöörde järel jäid paljud ajakirjanikud veel oma endisele tööle. Ega nõukogude-meelseid haritud inimesi palju ei olnud ja võimuhaarajad lootsid kogenud kaadrit "ohjes hoida", samuti oleks järsk ülevõtmine halva propagandistliku mõju jätnud. Ajalehtede toimetustesse hakkas siginema omamoodi "instrueerijaid" ja kaastöölisi, kes omasid varsti toimetustes rohkem võimu kui väljaandja ja peatoimetajad kokku. Esialgu taheti, et endised ajakirjanikud uue võimuga koostööle asuksid. Need, kes avalikult deklareerida julgesid, et nad kommunistidega koos töötada ei taha, kadusid jäljetult, näiteks ajalehtede korrespondent Arved Ojari Tartust. Toimetustes hakkas ringi liikuma teisigi imelikke
annaabi.ee 
