Kuigi ta luuleanne pole just kõige erakordsem, loodab noormees jõuda kaugele. Sellegipoolest seab Jannugi eraelu kunstilistest ambitsioonidest ette: armastatud naise nimel soostub ta näitleja- mõtted peast heitma ja kodus isa juures tööle hakkama. Tundub, et kunst ja elu seisavad täiesti lahus parun Lammerheimi jaoks Eduard Vilde jutustuses ,,Musta mantliga mees". See endine maalikunstnik vahetas ,,oma aatelise elukorra" põllumehe ,,proosalise" elu vastu puhtainelistel põhjustel, selleks, et mitte oma pärandusest ilma jääda. Loo tegevustikust võib järeldada, et ta eriliselt kunstist loobumise all ei kannata aeg kulub pigem seltskondlike tegevuste peale. Seega sõltub elu ja kunsti suhe täiesti tegelase isikust ja ei ole varasemas eesti kirjanduses üheselt määratud. Kunstniku teemat käsitledes ei saa jätta kõrvale küsimust: mis ja milline üldse on kunst
1965). Noortele lugejatele on proosas ja värsis suupäraseks tehtud eesti rahvaluulepärandit (Kalevipoja, Suure Tõllu, Kaval- Antsu ja Vanapagana ning kilplaste lugude ümberjutustused). E. Raud on loonud muinasjutte loomade elust ("Karu maja", 1972), lapsi ümbritsevast elusast ja elutust tegelikkusest ("Väike motoroller", 1965, "Konn ja ekskavaator", 1972, ja mitmed teised), välja mõelnud kentsakad naksitrallid, kelle seiklustest on neli raamat. Ta on auga hakkama saanud ka nii proosalise asjaga nagu Vabariikliku Sanitaarharidusmaja väljaandel ilmunud "Kurjad mehikesed" (1961), mille tarbekirjanduslik eesmärk on ilmselge: õpetada lapsi pisikuid kartma ja käsi pesema. Talle ei ole tundmatud nukufilmid, nukunäidendid, lasteooper, kirjanduskogumike koostamine ja küllap on mõnda veel loetlematagi jäänud. Tõlkinud on ta ka, tõsi küll, ainult kaks raamatut. Võtame kokku: Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud olevat
(Kalevipoja, Suure Tõllu, Kaval-Antsu ja Vanapagana ning kilplaste lugude ümberjutustused). E. Raud on loonud muinasjutte loomade elust ("Karu maja", 1972), lapsi ümbritsevast elusast ja elutust tegelikkusest ("Väike motoroller", 1965, "Konn ja ekskavaator", 1972, ja mitmed teised), välja mõelnud kentsakad naksitrallid, kelle seiklustest on neli raamat. Ta on auga hakkama saanud ka nii proosalise asjaga nagu Vabariikliku Sanitaarharidusmaja väljaandel ilmunud... 6 3. SIPSIK Tabel 1. Sipsik Sipsik Autor Eno Raud Illustraator Edgar Valter Päritolumaa Eesti Keel eesti Zanr(id) lastekirjandus Kirjastaja Eesti Riiklik Kirjastus Avaldamisaeg 1962 Lehekülg 49 Joonis 1. Sipsik
saanud tublisti täiendust. Ent põhimõtteliselt on kõik samaks jäänud.(Vaiksoo,2005) Kogus avaldub ka Laabanile nii omane erk loodusetunnetus, mis sageli seotud sürrealistliku esteetikaga. Kuid loodus ise pole kunagi sürrealistlik, loodus ise on alati realistlik, ehkki võib mõjuda muinasjutuliselt, luuleliselt, sürrealistlikult. Tsivilisatsioon ja inimsuhete maailm on sürrealistlikud ja muinasjutulised, ehkki enamasti peegeldub see meie teadvuses argise ja proosalise realismina.(Vaiksoo,2005) Laabanil on üks tore limerik: Üks talueit Vana-Kuustes kandis hauduvat kana juustes; kui munast ilmus tibu, oli eidest saanud libu pudsajatega juuksetuustes 14 2.7. ,,Eludrooge ego-ordule" 2008. aastal ilmunud kogu on pühendatud puhtalt palindroomidele
Dine ühendas oma teostes ülatuslikesse seostesse reaalseid objekte ja maalitud pindu. Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e
Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. – sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. ● GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaažidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: „Kino“ (1963), „Picasso tool“ (1973). ● EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving
Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e.
Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e
annaabi.ee 
