● Okkad: kollased. ● Kasvukoht: päikeseline kuni varjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: hinnatud hekitaim. ● Märkus: talub saastet ja pügamist. Harilik elupuu 'Filiformis' Thuja occidentalis Eripäraste võrsetega vorm ● Kasvukuju: niitjate okstega laikoonusjas. ● Kõrgus: kuni 1,5-2 m. ● Laius: kuni 1,5m. ● Okkad: suvel rohelised, talvel pronksjad. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, viljakas aiamuld. ● Märkus: talub hästi saastunud õhku. Harilik elupuu 'Pendula' Thuja occidentalis Elupuu Leinavorm ● Võra: püstine, peaoksad laiuvad, võrsetipud langevad ● Aastane juurdekasv kuni 20 cm. ● Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. ● Kasutamine: igal pool haljastuses.
põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis. Koha ( Sander lucioperca) Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk süstjas keha, seljalt rohekashall, külgedel kollakate triipudega. Elab jõgedes, järvedes. Toitub ka väiksematest kaladest.
metallihelgiga keha tugev jalad ja tundlad saledad kattetiivad pikivagudega Aiajooksik kattetiivad lohkude ridadega, nõrgalt krobelised metalliläikelised jalad tumedad keha tugev jalad ja tundlad saledad keha 20-25 mm Põllujooksik keha 18-24 mm kattetiivad ribide ja köbrukestega ülalt vaskja helgiga tundla 1. lüli ja tavaliselt ka jalad punased keha tugev jalad ja tundlad saledad Nõmmeliivikas kattetiivad pronksjad, valkjate tähnidega keha 12-16 mm liivastel aladel jookseb ja lendab aktiivselt Seitsetäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, viie musta tähniga pikkus 3-5 mm Kroontriinu keha ümar, külgvaates kumer
Kui päike on väga kuum, laskub kivisisalik kõhule, tõstab saba ja jalad üles ning pead nikutades avab ja suleb kiiresti suu. Sellisena mõni sekund, seejärel jookseb kiiresti varju. Öösel varjub urus. Kevadel kaklevad isased sageli, sigimisperioodil moodustavad paare, emane muneb 6..16 muna, kaevab need madalasse auku. Talvituvad urgudes. VASKUSS Noorena pealt hõbedane,vanad pronksjad, küljed tumedamad. Isastel seljal helesinised või sinised laigud.Tihti uuristab endale ise uru, päeval rohkem varjuvad, liiguvad öösel. Toituvad vihmaussidest, tigudest ja teistest aeglastest loomadest. Saaki kombib alul keelega,ajab seejärel suu laiali ja haarab kiirustamata saagist kinni.Teravad, tahapoole kõverdunud hambad hoiavad libedaid väänlevaid ussikesi kindlalt suus.Vaskuss neelab toitu aeglaselt, kallutades pead vaheldumisi kord ühele, kord teisele poole
kaheosalised. Alahuulehambaid ei esine jõesilmul kunagi. [3, 4, 5, 6] Kudemise ajaks muutuvad silmul hambad nüriks, seljauimed kõrgenevad; emastel moodustub pärakuuim (ilma kõhrest kiirteta), isastel lühike ja tömp genitaalnäsa. Keha muutub neil kudemisajaks umbes 10% lühemaks. [1, 2, 3] Silmad on jõesilmul suuremad kui merisutil. Keha katab ka jõesilmul sile limane nahk. Värvus on seljapoolel tume (oliivrohekas, pronksjas või must), küljed sinakashallid, hõbejad või pronksjad, kõht valge, kollakasvalge, mõnikord ka must, uimed pruunikad. Kevadel tavaliselt muutub värvus vähem läikivaks, tumesiniseks. [1, 2, 3] Jõesilma pikkus keskmiselt on 50 cm ja mass 150 g, eluiga 7 a. Kromosoomide arv 2n = 156. Kudemiseks jõkke rändavate jõesilmude pikkus on 17-49 cm, mass 20-195 g; suuremad isendid esinevad peamiselt lõunapoolsetes jõgedes. Koos tavaliste jõesilmudega tulevad Liivi ja Soome lahe jõgedesse väiksed, alla 25 cm pikkusega silmud (enamasti isased).
Valguslagede opaalklaas on läbikumav - saadaval erineva läbipaistvusastmega laeklaasid; võimalik ka mõningane värvivalik. Kuna valguslagesid on võimalik toota samas mõõdus tavaliste moodulplaatidega, siis on neid lihtne kasutada üksikplaatidena, andes seega sisekujundusele omapärase ja peene nüansi. Peegellaed Peegellaed teevad ruumi visuaalselt kõrgemaks ja loovad avarama mulje. Hõbedased peeglid annavad ruumile külma ja väljapeetud mulje, kuldsed ja pronksjad toonid annavad ruumi valgusele sooja ja luksusliku tooni. Saadaval ka hõbedased ja kuldsed opaalrestid, mis võivad olla nii lihtsa resti kui ka keerulise kärje kujuga. Opaalresti võib kasutada terve lae katmiseks, kuid üldiselt kaetakse sellega valgustid. Valguse peegeldumine kroomselt või kuldselt restilt loob eripärase valgusmängu. 14 PILDID Alumiiniumist ripplagi Metallkasettripplagi Mineraalkiud ripplagi 15 Puitkiudplaat ripplagi Klaasvillplaat ripplagi
põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. Hübridiseerub terve rea kukerpuu liikidega, andes perekondadevahelisi hübriide – vt. X Mahoberberis. Võrsed kollakaspruunid, paljad, pungad 4…8 mm pikad. Lehed 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased. Viljad umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad, mis valmivad sügisel. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi
Märkused HARILIK ASTELPAJU Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa Päritolu 5-10 m Kõrgus rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu Kasvukuju kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad Võrsed peaaegu ümmargused, keskmiselt 0,3 cm pikad, läikivad, roostepruun-pronksjad Pungad vahelduvad lihtlehed, lineaalsüstjad, 3-7 cm pikad, terveservalised, mõlemalt küljelt kaetud hõbedaste Lehed soomuskarvadega õied väga väikesed, rohelised. Isasõied lühikestes peajates õisikutes, emasõied 2-5 kaupa lehtede kaenlas Õied vili on lihakas, luuvilja taoline, munajas või kerajas, kuni 0,8 cm läbimõõdus, valminult kollane või punane, vilju
neevaaed.ee/tooted/lilled/alpi-aster/? category=1&panel=2. 04.08.2013 Seemnemaailm. Alpi aster (värvide segu) Aster alpinus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237. 04.08.2013 1.5 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: lihtlehine astilbe 'Sprite' (Astilbe simplicifolia 'Sprite') (joon. 9, joon.10) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-30 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, tihe, maapinda kattev puhmik. Lehed: tumerohelised, pronksjad, läikivad. Õied või õisikud: heleroosad, dekoratiivsetes kaarjates õisikutes. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: pikaealine, põuakartlik, kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: eelistab poolvarju, kuid kasvab ka päikeselises kohas. Sobib huumusrikas parasniiske muld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, veekogude ääres, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites. Joonis 9. Lihtlehine astilbe (http://www.colesvillenursery
vähenõudlikkusele. Paljundatakse nii seemnetega kui vegetatiivselt. Esineb mitmeid dekoratiivseid vorme: Juniperus sabina 'Cupressifolia' küpressilehine sabiina kadakas. Madal laiuv põõsas tugevate põhiokstega ja tugevate tihedate, jämedate võrsetega. Osa okkaid nõeljad, osa soomusjad, tumerohelised või sageli ka sinakad. Väga dekoratiivne. Juniperus sabina 'Mas' lehed ja võrsed sinirohelised, võrsed longus, tipud talvel pronksjad. Juniperus sabina 'Argentea Marginata' võrsed osaliselt valkjate okaste ja soomustega, mis asetsevad hajusalt. Juniperus chinensis L. hiina kadakas Võrsetipud rippuvad. Lehed kahesugused. Okkakujulised lehed on püstised, 3-kaupa männastes, 0,8...1,2 cm pikad, pealt keskelt rohelised ja kahe sinakasvalge õhulõheribaga. Vanematel taimedel on lehed soomusjad, kitsasrombjad, vastakuti, tihedalt ligihoiduvad, ainult tipp väljapoole pöördunud, kuni 0,15
avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad. Lehed: 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, 5.....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi
ei tohiks liik kasvada kõrgemaks kui 20.....30 cm. ja mitte juurevõsusid anda, meie tunneme liiki eeskätt üle 50 cm kõrguse põõsana. Tsoon V. 1823. Tunnused: Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad. Lehed: 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, 5.....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi
annaabi.ee 
