Aischylos- kreeka näitekirjanik, Atika tragöödia peamine looja, lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr
Kettaheitja-Discobolus Ettekanne Myron oli Atika maakonnast Eleutheraest pärit Vana-Kreeka üks parim skulptor ja pronksivalaja, kes elas 5. sajandil eKr. Myron elas suurema osa oma elust Ateenas, kus ta õppis skulptuuri valmistamise kunsti Ageladaselt. Myron töötas aastatel 480-440 eKr ning seda peamiselt Ateenas ja Olümpias. Ta oli nende Vana-Kreeka skulptorite hulgas, kes hakkasid kunsti, ka skulptuuri, muutma rohkem looduslähedasemaks ja realistlikumaks kui see enne oli olnud. Erinvevalt teistest Vana- Kreeka kunstnikest kasutas ta aga marmori asemel hoopis rohkem pronksi, sest marmor ei
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida.
teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi põõrduma ja selline uudne asend jättis muje liikumsest. Siiski ei saanud sellisyele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, kujur ja pronksivalaja, kes oli pärist Elutheraist. Ta kujytas meisterlikult keha pingestatud liigutusi ja asendeid. Ta lõi kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Ta on ka üldtuntud ,,Kettaheitja" looja. Ülistati ka tema loomingu looduslähedust. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase, klassikalise ajajärgu kõige silmapaistvama kujuriga. Ta täitis tellimusi Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning
Solon-Kreeka luuletaja ja riigitegelane 7)Kangelased Herakles-kreeka armastatuim kangelane, heerold, jumala ja inimese laps Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane. Odysseus-Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa. Theseus- oli vanakreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, reetis ühte naist ja sellepärast hukkus ta isa. Myron-kreeka kujur ja pronksivalaja Polykleitos-kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim, Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja". Homeros-,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, Vana Kreeka laulik Hesiodos-Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja, ,,Tööd ja päevad" Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel Hippokrates- antiik Kreeka päritoluga nimi ja tähendab hobuse jõudu, oli Vana- Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Herodotos-,,ajaloo isa", kreeka ajaloolane
Archimedes füüsik ja leiutaja, leiutas kruvi, avastas seaduse veeväljasurvest, konstrueeris kindlusi ja sõjaseadmeid Solon poeet, kaupmees, rändur, kreeklased pidasid teda tema tarkuse tõttu üheks seitsmest targast Pindaros silmapaistvaim kreeka lüüriline luuletaja, kirjutas ülistuslaule aristokraatidele Pythagoros filosoof ja matemaatik, pani aluse Pythagorase teoreemile Myron kujur ja pronksivalaja, kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi Thales peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks, arvas, et kõige algus on vesi, püüdis seletada maailma ratsionaalselt mitte mütoloogiliselt Demokritos mõtleja, aatomiõpetuse rajaja Sappho antiikaja silmapaistvaim naislüürik Hippokrates arst, arstiteaduse ja arsti kutse rajaja Aleksander Suur Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim väejuht Platon filosoof, temalt pärineb ideeõpetus
Artemis vastutas naiste surma eest. Tema seos loodusega ja karmus tegid temast ohtliku jumalanna. Tema soosingut püüti võita loomade ohverdamisega. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Hephaistos (Vulcanus) Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Aphrodite abikaasa. Ta oli vaieldamatult armastatud jumal. Ta oli tule-ja sepatööjumal. Ta oli nii relva-kui kullassepp, nii pronksivalaja kui skulptor.T a oli lonkur. Hera pidas teda liiga inetuks ja viskas ta Olümpose mäelt alla ja ta kukkus merre. Nümfid võtsid ta kaasa ja kasvatasid ta veealuses koopas üles. Ateena käsitöölised pidasid teda ja Athenat oma kaitsejumalateks. Ta oli 8 sirgjooneline, abivalmis, julgustav
Ta on Zeusi ja kauni nümfi Maia poeg. Müüdi kohaselt leiutas just tema lüüra ning lepituse märgiks väikse pahateo eest kingib ta selle oma suuremale vennale, Apollonile. Vastutasuks saab ta endale karja. Hermes on karjaste ja karja jumal. Hephaistos Lombakas ja inetu Hephaistos, kes on Zeusi ja Hera poeg, on sepakunsti jumal. Tegelikult ei ela ta Olümpose mäel, kuna ta ema jälestas teda ning lükkas ta mäelt alla. Hephaistos on ka nii relva- kui ka kullassepp, skulptor kui ka pronksivalaja. Kreeklaste poolt väga armastatud jumal, sest ta on sirgjooneline, istu, abivalmis ja julgustav isiksus. Kuigi ta oli inetu, lõi ta palju ilusat enda ümber. Tema naiseks on Aphrodite, kes on vastukaaluks Hephaistosele kauneim jumalanna ning tegelikult truudusetu. Aphrodite Armastusejumalanna Aphrodite on müüdi kohaselt tõusnud merest. Ta on ka seksuaalsuse- ja viljakusejumalanna ning ilu- ja kaunidusejumalanna. Just seepärast pidigi ta ilus välja nägema
Aphroditest. Theseioni poolt Ateena Nike templi skulptuurid, ilusaim on sandaali jalast võttev Nike ainulaadne on maitse ja virtuoosne tehnika, millega on teostatud jumalanna rikkalikus voldistikus allalangev õhuke, kehavorme selgesti läbi paista laskev loorisarnane rüü. Paioniose Nike kujutas lendamise motiivi, hoogsa liikumise tagajärjel laseb lai ja avar rõivastus kehavorme selgesti esile tulla (joonia koolkond). Dooria koolkonnast Polykleitos pronksivalaja, eelistas kujutada ilusaid noori alasti kehasid, laseb figuuri kogu raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt, kuulsaim töö ,,Odakandja" (ehk Dorüfoor, säilinud mitu hilisema aja koopiat), püüdis kindlaks teha inimese keha kujutamisel üldkehtivaid proportsiooniseadusi. Tema ideaal oli kindel, tugev, võrdlemisi madal figuur, iseloomult sarnane dooria stiili ehitistega. 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja
võttev Nike – ainulaadne on maitse ja virtuoosne tehnika, millega on teostatud jumalanna rikkalikus voldistikus allalangev õhuke, kehavorme selgesti läbi paista laskev loorisarnane rüü. Paioniose Nike – kujutas lendamise motiivi, hoogsa liikumise tagajärjel laseb lai ja avar rõivastus kehavorme selgesti esile tulla (joonia koolkond). Dooria koolkonnast Polykleitos – pronksivalaja, eelistas kujutada ilusaid noori alasti kehasid, laseb figuuri kogu raskusega toetuda ühele jalale, kuna teine jalg asetseb vabalt, kuulsaim töö „Odakandja“ (ehk Dorüfoor, säilinud mitu hilisema aja koopiat), püüdis kindlaks teha inimese keha kujutamisel üldkehtivaid proportsiooniseadusi. Tema ideaal oli kindel, tugev, võrdlemisi madal figuur, iseloomult sarnane dooria stiili ehitistega. SKULPTUUR Üritatakse saavutada natuuritruudust