aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina sisaldus tänapäevasele pronksile ja on võimalik, et mõnda vase- tsingi sulamit kogemata ei eristatud vasest. Kuigi suur osa teadaolevaid vase-tsingisulamite arv näitab, et mõned sulamid on toodetud teadlikult, ning sisaldavad tsinki 12%, mis andsid sulamile erilise kuldse värvuse. 1. millenium eKr alguses, algas messingi kasutus üle Euroopa ja Aasia. Messingit hakati Lähis- Idast ja Vahemere ida osast välja eksportima. Rooma impeeriumi ajal messingi tsingi sisaldus varieerus 20-28%. Tsingi sisaldus müntides ja
Algselt oli see olnud linasest riidest, mis mingil ajahetkel oli ribadeks lõigatud ning muumia ümber mässitud. Teos on 1300 sõna pikk. Kirja on see pandud riidele musta tindiga ning see on teadaolev pikim säilinud tekst Etruskidelt. Teos sisaldab juhiseid, kuidas jumalatele ohverdada. See on piisav, et luua ettekujutus etruskide relogioossest kirjandusest. Campaniast, Itaaliast pärineb tähtis religioossne tekst, mis on jäädvustatud iidsele paigale Capuas. Cortonast leiti ka pronksile graveeritud tekst, mis räägib lepigust maa jagamise kohta kahe pere vahel. Need vähesed leitud Etruski-Ladina mitmekeelsed kirjutised, kõik matustega seotud, omavad mingisugust piiratud tähtsust Etruski keele mõistmiseks. Kuldplaatidel kirjutised, mis leiti iidsest surnuaiast Pyrgist, Caere sadamalinnast, pakuvad kahte teksti: üks etruski ja teine foiniikia keelne. Jutt on ligi 40 sõna pikk ja sarnase sisuga. Nad on põhimõtteliselt sama tähendusega ja
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam
kivikalmetesse. On arvatud, et sisemaal oli pronksiajal küttimise ja koriluse osakaal majanduses suurem kui rannikualadel. KOKKUVÕTE Eesti pronksiaega iseloomustab karjakasvatuse, põllumajanduse, ehitustegevuse ning kaubavahetuse hoogsam areng. See võimaldas kindlustada ennast, oma peret ja kogukonda aastaringse liha ja põllusaadustega. Selle arengu üheks alustusalaks oli tööriistade areng tänu uuele materjalidele pronksile. Enamasti küll saadi pronksi kaubavahetuse vormis, kuna Eesti aladel selle tootmiseks materjali nappis, kuid peatselt osati pronksi ka juba ise ümber valada. Tekkisid võimsamad asulad ja kultuurid. Asustus muutus tihedamaks, tekkis püsipõllundus. Tihenes suhtlemine naaberaladega, eriti Skandinaaviamaadega, mis muutis mingil määral nii keelt kui kultuuri. KASUTATUD KIRJANDUS Estonica, Pronksiaeg http://www.estonica.org/et/Ajalugu/9000_eKr- u_1200_Esiajalugu/Pronksiaeg/ 14.12.210
Hiljem hakati hõbedast vermima münte. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, mustvalge, värvi ja röntgenifilmi valmistamisel. Ehted ja lauahõbe, mündid ja medalid. Hambaplommid ja hõbetsinktaskud, ravimid ja teadusaparatuur see on vaid väike osa hõbeda rakendusaladest. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Seepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Hõbedat lisati ka pronksile, kui sellest valati torni ja kirikukelli. Nüüdisajalgi tehakse mõned muusikariistad või nende osad hõbedasulameist. 20. sajandi algul kinkisid Amsterdami juveliirid Rahvasteliidu esimehele hõbehaamri, mille meloodiline heli kutsus korrale jutuhoogu sattunud diplomaate ja äratas neid, kes pikkade istungite ajal tukkuma olid jäänud. Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid.
....................................................................... 11 1. MILLISEID MALMI LIIKE TOODETAKSE NING KUS NEID KASUTATAKSE?...........................11 22. MIS ON TERASE TOOTMISE PÕHIMÕTE?.....................................................................11 23. MIKS KASUTATAKSE TERASE TOOTMISEL LEGEERIVAID LISANDEID?............................11 24. KIRJELDA ALUMIINIUMI NING DURALUMIINIUMI KASUTUSKOHTI EHITUSEL...................11 25. TOO VÄLJA VASELE, MESSINGULE NING PRONKSILE KASUTUSKOHTI EHITUSEL............11 26. MIDA LOETAKSE SARRUSTERASEKS NING MIS EESMÄRGIL/KUS KASUTATAKSE?...........12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?...........
Läänemeresoomlastele iseloomulik rõivakaunistusviis oli väikestest pronksspiraalikestest ja -rõngakestest muster. Tekstiili kaunistamine pronksiga oli siiski laiemalt levinud nähtus. Eriti tuntud on selles osas latgali naiste uhkete mustritega sõbad, mille kaunistamisel on aga lisaks spiraalikestele kasutatud rohkesti pronksklambreid. Viimaseid esineb ka teiste balti rahvaste, näiteks kuride rõivastel. Lisaks pronksile kuulusid mustrisse vahel ka tinailustused, mis tina halvema säiluvuse tõttu on enamasti lagunenud. Teatud määral on neid leitud liivlaste matustest. Suuremate ja pikemate spiraalidega kaunistati rõivaste nurki, samuti naiste peakatteid. Viimaseid on leitud eriti Saaremaa 12. sajandi lõpu laibamatustest. Kumna hõbeaarded Naiste rõivastus Niipalju, kui on teada, kuulusid Eesti 12.13. sajandi naise rõivastuskompleksi
Kui kaks kanget Virgilijus Alekna ja Róbert Fazekas tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel vahele uriiniproovide vahetamisega, teatasid uudisteagentuurid France Presse ja Reuters. Selline temp tähendas seda, et 29-aastane Fazekas pidi jääma ilma kullast ja loovutama selle Aleknale ja Tammert tõusis pronksile. Tammerti kolmas olümpiavõistlus lõppes mehe kõrgeima kohaga tiitlivõistlustel, kuid medalist jäi enne ungarlase vahejuhtumit siiski 38 sentimeetrit puudu. Tammerti parimaks jäi avakatsel heidetud 66.66 ja see andis algselt neljanda koha. Neljandas voorus sai valikvõistluselt viimasena tosina parema hulka jõudnud ungarlane Zoltán Kvágó tulemuseks 67.04 ning see andis talle sel momendil pronksi. Tammerti seeria finaalis oli 66.66, x, 64.28, 63.95, 64.04, x Isiklikud rekordid:
Oma esimese taliolümpia kuldmedali said hispaanlased. Võitjaks ennustati itaallast Gustavo Thönit või mõnd Austria või Prantsusmaa meistritest, kuid pärast esimest laskumist oli parim aeg Francisco Fernández Ochoa'l. Enamik spetsialistide arvas, et pärast teist sõitu on hispaanlane medaliomanike seast kadunud, kuid Ochoa närv oli tugev ja ta saavutas ka teises laskumises silmapaistva aja. See tõi terve sekundilise eduga olümpiavõidu. Gustavo Thöni sai hõbeda ja pronksile tuli ta onupoeg Rolando Thöni. Värske olümpiavõitja oli nii emotsioonide võimuses, et ei suutnud öelda reporteritele midagi muud kui: "Ma ei saa seda uskuda. See ei saa tõsi olla." MONTREAL 1976 Olümpiamängude maskott kobras Amik. Võistluste dramaatilisemaid hetki oli Saksa DV sportlase Frank Baumgartli kukkumine 3000 m takistusjooksu viimasel takistusel heitluses kuldmedali eest rootslase Anders Gärderudiga.
annaabi.ee 
