n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu, Arukus, Tentagili surm, Aglavene ja Selisette, Tark naine jne. populaarne sümfoonia on Kasvuhooned ja sümfooniline poeem Monne Vanna. Olulised on ka C.Monteverdi ooperi töötlused. n:orpheus ja Ariadne kogub inspiratsiooni avalikest lõbustasutustest: baarid,lokaalid, kus kuuleb vintis muusikuid O elutööks 3osaline lavakantaat Triomfi. Carmina Burana on selle triloogia I osa, kõige kuulsam, koosneb proloogist ja 3st ulatuslikust pildist vastavalt "Varakevadel" ,,Kõrtsis" ja ,,armuõnn", need jagunevad veel stseenideks. II kantaat Catalli Burana(põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial I saj eKr) III kantaat antiikaja pulmatseremoonia Triomfi di Aphrodite, viimases huvitav koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti)
on sammuke ajast ees. Valdavalt kirjutanud vokaalsümf teoseid. Paljud neist lavakantaadid-mängud-ooperid. "Kuningas Oidipus ", "Prometheus", "Antigone", "Kuu", "Arukus", "Tark naine" jne. Sümf "kasvuhooned", sümf poeem "Monna Vanna". Olulised Monteverdi töötlused "Orpheus" ja "Ariadne".Muusika pedagoogika alaseid teoseid arvukalt igale vanuseastmele. Elutööks on 3osaline lavakantaat "Trionfi". 1847 "Carmina Burana", see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja kolmset ulatuslikust pildist: "Varakevadel", "Kõrtsis", "Armuõnn" need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa "Catulli Carmina" 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial. 3osa "Trionfi de Aphrodite" 1951 viib meid antiikaja pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab klaveripartiid orkestrile. Orff nägi kantaatide esituse juures
Koodeks oli äärmiselt põhjalik, eriti tsiviil- ja karistusseadused. Karistused oli karmid- rakendati nii taliooni kui ka rahatrahvi. Tänu sellele koodeksile on meil aimu ka selle aja ühiskondlikust olukorrast. Naiste ühiskondlik seisund oli nõrk ja lisaks eksisteerisid ka erinevad klassid, kellele kehtisid omavahel teistsugused reeglid ja trahvi määrad. Tähtsad olid ka perepojad. Ühiskond ise oli seotud religiooniga, mis eriti hästi kajastub koodeksi epiloogist ja proloogist. Hammurapi lõi selle koodeksi, et viia täide jumala tõde ja õigus maa keeles. Codex Hammurapi annab meile aimu arhailise ühiskonna elukorraldustest ja lisaks veel informatsiooni vanimatest kirja pandud seadustest. 9 Kasutatud kirjandus Vana idamaa rahvaste alalooliste allikate kogu- tõlkinud M.Aul Tallinn 1994 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001
Näidendist ja filmist inspiratsiooni saanud muusikal ja film ,,Cabaret" said aga vägagi menukaks. Broadway muusikali produtsent Harold Prince tegeles näidendi ,,Cabaret" lavale toomisega. Algselt oli kavas draamaversioon, millel pidid olema muusikaline proloog ning numbrid stseenide vahel 1930ndate Berliini atmosfääri saavutamiseks. Peagi aga leiti, et lugu saab jutustada paremini traditsioonilise muusikale struktuuri järgides, algsest proloogist jäi alles vaid avalaul ,,Willkommen" ning muusikalised numbrid seoti otsesemalt tegevusega. Muutusid ka Isherwoodi tegelased: meespeaosalisest sai ameerika kirjanik, kes õpetab Berliinis inglise keelt, juudivastaste vaadetega majaprouast aga hoopis märksa sallivam naine, kel juudisoost austaja härra Schultz. Keeleõpilased kadusid, nende asemele ilmusid prostituut preili Kost ja nats Ernst Ludwig. Viimaks ühendas muusikal kaks
saatürdraama). Esitasid koor ja näitlejad, kes kõik olid mehed. Igal näitlejal oli mitu rolli, selleks vahetati kostüüme ja maske. Etendust saadeti muusikaga (aulosel), tantsiti. Lõpplahenduse tõi tihti deus ex machina, kraanaga lavale tõstetud jumal (selle lahenduse tõi etendustesse Euripides). Etendusi hindas kohtunike kogu. Publikuks (arvatavasti) vaid mehed (vabad kodanikud ja sissesõitnud külalised). Tragöödia koosnes proloogist, parodosest (koori ilmumine), epeisodionitest ja stasimonidest (vastavalt juurdetulekud ja seisulaulud tegevuse arendajatena), lõpus eksodos. 50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust. Koor oli etendusel kui ühiskondlik kõlakast, kuna nad polnud tegevuse osalised ega kuidagi ohus, said anda edasi oma nägemust ja arvamust. Mütoloogiline temaatika oli turvaline ja tuttav. Ajaloolised tragöödiad võisid anda nii
keskpaigast alates said diskursuseks tunded. Ratsionalistlik ja mõistusepärane suund algas juba varem ja väljendus ilukirjanduses. Sentimentalism tekkis mõnevõrra varem kui teistes Euroopa riikides. INGLISE SENTIMENTALISM Hõlmab proosat ja luulet. Luules tekib mingi subjektiivne emotsionaalne alge, mis on oluline ka romantismi puhul. James Thomson (1700-1748) luuletaja, kes kirjutas sentimentalismi võtmes. Mõjukas teos Euroopas on ''Aastaajad''. Koosneb neljast aastaajast ja proloogist, vormilt klassitsislik, sisult uudne, tuuakse esile loodus. Vastandus klassitsismile, sest klassitsism on linnastunud suund. Looduslik loomulik loodus. ,,Aastaajad" tõlgiti mitmesse keelde. Sel sajandil tõlgiti üleüldse väga palju ja see võimaldas Euroopa kultuuril liikuda kosmopoliitsuse suunas teatud teemade kaudu. Inglise luules oluline veel: Edward Young, Thomas Gray Kalmistuluule. Tuleb juurde mõte inimese surelikkusele. (lisaks loodus seal) Murelikkus
Seda sentimentalismi toetas veel Inglise luule, kus need nähtused on üsna varased. Inglise kirjanduses sentimentalism hõlmab proosat ja luulet mõlemat. Luules tekib subjektiivne emotsionaalne alge (see on oluline romantismi puhul ka). Tekib terve rida luuletajaid, kes kirjutavad selles võtmes ja neist paistab silma ennekõike niisugune mees nagu James Thomson. (1700-1748). Tema teoseks , mis on Euroopas olnud väga mõjukas: ,,Aastaajad". Koosneb neljast aastaajast ja proloogist. Teos on vormi poolest Vormilt on klassitsistlik. Eesrindlik või uudne on ta sisult. Thomsoni teoses tuuakse esile loodus. See on suur vastandus klassitsimi vahel, sest klassitsism on raskelt linnastunud nähtus. Tal on klassitsismi vormid jne.Renessanssis on olnud oluline teema arhitektuuri ja antiigi kaitse. Loodus on nüüd aga juba teemaks 18. sajandil.Looduslik loomulik loodus. Neil on ka omad kaasnähud ja see üsna markantselt hakkab mängima rolli luules. Siin esmateos ongi J
Igasugused lepingud jms. 3.1. Kaudsed andmed: Lagaschi valitseja Urukagina (Uruinimgina) seadus - 2360.a.e.m.a. 3.2. Otseselt on säilinud Urnammu (Ur-Nammu) seadustik - Uri 3. dünastiast pärineva kuninga Urnammu (2100 e.m.a.) seadus1 seni vanim sõna-sõnalt teadaolev seadusetekst. Koodeksi proloogi algus ja epiloog ei ole säilinud ning sellega on kaduma läinud ka kuninga nimi, kes laskis koodeksi kirjutada. Proloogist võib lugeda, et üritab tagada sotsiaalset võrdsust ning see kes oli vaeseme, ei pea alluma rikkamale, lihtsalt sellepärast, et teine rikkam on. Üldiselt võiks pidada seda seadustikku kohati julmaks. Palju kuriteod olid karistatavad surmaga, aga siiski kehalise vigastuse põhjustamist sai hüvitada rahaliselt, mis ei olnud enam hammas-hamba vastu värk. Ühes pügalas kasutatakse ordaali (Jões puhastama)
annaabi.ee 
