Kommunistliku süsteemi kujunemine Ideaalis – maailmakord, kus ei ole riiki, rahvusi, eraomandit, religiooni, perekonda. Enamlased tulid võimule Novembrirevolutsiooniga. Võim liikus enamlastelt proletariaadile. NSVL soovis kommunistliku revolutsiooni levikut üle maailma, et töölisklass võtaks võimu. NSVL võimu alla jäänud riikides hakati läbi viima sovietiseerimist. Üritati riigi asutustesse sokutada Moskvale ustavaid inimesi (nt Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola). Opositsioonita valimiste kaudu tõusid ette otsa NSVL’ile sobivad indiviidid. Kujuneb välja ühtne sotsialismi leer, mida juhtib NSVL ning järgivad sotsialismimaad.
Sotsialistliku ja revolutsioonilise liikumise kandvaks jõuks olid suurettevõtete töölised Tallinnas ja Narvas, Tartu ülikooli tudengid ja keskkooliõpilased. Poliitilist agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud lendlehtede ning üleskutsete abil. Sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ning toetasid rahvusasjades internatsionalismi põhimõtteid. Föderalistide toetajaskond koosnes erinevalt tsentralistide baasiks olnud Põhja- Eesti linnade paljurahvuselisest tööliskonnast Lõuna-Eesti valdavalt eestikeelsetest maa- ja linnatöölistest ning haritlastest. Liikumine propageeris sotsialismi ja rahvusluse sünteesi ning
enam sgikohas ei ki.) Bstri siiski tuli, kuid lks proua Kuusikuga tlli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas Bstri sbra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi. Viljasoo pakkus talle vimalust kirjastada oma lugusid, mida tsensor polnud lubanud ning kskis tal valida endale kirjanikunime. Raha selle kige eest Indrek aga ei saaks, mis omakorda valmistas talle pettumuse. 9. peatkk Kristi tuli Indreku juurde palvega, et too sepistaks leskutse proletariaadile ja kigile teistele. See oli vistlus, kus kige parem lekutse lheb jagamisele. Parimat aga ei valitud, vaid pandi ks kokku kigist esitatud tdest. Kristi hiilis salaja Indreku tuppa et nad saaksid koos seda leskutset koostada. See tepoolest judis kigi inimeste ktte. Paljud aga arvasid, et kui see politseini juab, on sdlased ja karistus kerged tulema. 10. peatkk Indrek satub Rahva Sbra toimetusse. Kuuleb pealt kahe mehe vestlust tsensorist ning sellest, mida lubatakse kirjutada ning mida mitte
Nad kritiseerisid lääne kapitalistliku ühiskonna „valgustatud“ mõistuse instrumentaalset ratsionaalsust, sotsiaalset mugandumist ja valitsevat kultuuritööstust.Selle käigus arendasid nad välja marxismi uue vormi, nn kriitilise teooria.Nad taotlesid kriitilise teadmise kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste kaudu autonoomse subjekti ülesehitamist ning pidasid teaduste ainsaks õigustuseks empiirilisele subjektile(s.o proletariaadile) vahendite loomist, mille abil too vabaneks võõrandumisest ja repressiooni haardest.Nende ideoloogiakriitika raskuspunkt nihkus õige pea esteetika, kultuuri ja modernsuse probleemidele, väljendades arusaama, et just kultuur on poliitika asemel muutunud hiliskapitalismi tingimustes peamiseks võitlusväljaks.Frankfurdi koolkonna sotsiaalne diagnoos ja tulevikuvisioon jäi ometigi pessimistlikuks: olles tunnistanud töölisliikumise
kapitalistlik kaubatootmine suudab end ise stabiliseerida luues kunstlikult uusi vajadusi ja pannes inimesi nende nimel töötama. -) Ka ideoloogilises arengus pole mingit dialektikat. -) Olemasolev elulaad on täielikult inimteadvuse assimileerinud. Milleks veel rahulolematus, kui töölised sõidavad Cadillacidega ja süüa jätkub kõigile. -) Niisiis isegi töölisklassi juures pole mingeid kriitilisi ideid ega mingit revolutsioonilist mentaliteeti. -) Niisiis proletariaadile ei saa lootust panna. Kui kriitika olemasoleva süsteemi suhtes kusagilt tõuseb, siis kriitilise intellekti "suure keeldumise" (the great refusal'I) läbi. *) Seda kannaks üliõpilaskond, kellega ühinevad töötud, rõhutud rassid, õiguseta vähemused. Niisiis peaks üliõpilaskond ühinema kõikvõimalike marginaalsete gruppidega. -) Marcuse andis siin imposantse analüüsi ühiskondliku aparaadi varjatud kontrolli ja manipulatsiooni võimalustest.
Sotsialistliku ja revolutsioonilise liikumise kandvaks jõuks olid suurettevõtete töölised Tallinnas ja Narvas, Tartu ülikooli tudengid ja keskkooliõpilased. Poliitilist agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud lendlehtede ning üleskutsete abil. Sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ning toetasid rahvusasjades internatsionalismi põhimõtteid. Föderalistide toetajaskond koosnes erinevalt tsentralistide baasiks olnud Põhja-Eesti linnade paljurahvuselisest tööliskonnast Lõuna-Eesti valdavalt eestikeelsetest maa- ja linnatöölistest ning haritlastest. Liikumine propageeris sotsialismi ja rahvusluse sünteesi ning rõhutas autonoomia ja
vähemlased tohtisid oma lippe eksponeerida. Revolutsiooniliste madruste poolt kisti maha (ka majadest) smv lipud ja pilluti maha. Madruseid ässitasid smv lippude vastu eesti rahvusest enamlased. Vasakpoolsed ja vene sovinistid ühinesid eesti lippude vastu. Mitmel pool tekkisid kähmlused. Suhted teravnesid, eesti enamlased hakkasid õhutama meeleolusid rahvuväeosade vastu. Enamlased leidsid, et igasugune rahvuse rõhutamine võib tuua rv proletariaadile, maailmarev-le ainult kahju. Enamlaste juttudele ei jäänud kurdiks ka vene sõdurid, keda ähvardas eestist väljasaatmine (räägiti, et neid saadetakse rindele). Tlna nõukogus oli üsna palju soldatite esindajaid. 27 Protestid eesti väeosade vastu võtsid suure ulatuse. Otsustati mina otseste provkatsioonide teed. Saadeti telegramme, et polgu loomine on põhjustanud kähmlusi
koostisosadena võtsid nad omaks VSDTP põhikirja ja programmi. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe Uudised (1903–06), mis oli sel ajal Eesti kõige pahempoolsem legaalne ajaleht. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid– föderalistid. Sotsialistide lähem eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega (rahvaülestõusuga), kaugem eesmärk aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine ning ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Erinevalt tsentralistidest pidasid föderalistid oluliseks rahvuslikkust, nad propageerisid sotsialismi ja rahvusluse sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid tolerantsust ja pluralismi ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid
annaabi.ee 
