Kanname teiste inimeste ees, kui inimene seda maski pidevalt kannab võib ta samastuda personaga. Väidetakse, et need inimesed ei saa oma Minaga enam hakkama. Samas võib inimesel olla ka mitu mask, näiteks noorel üks mask on koolis õpilasena, teine sõpradega koos olles, kolmas perekonnas. Tihti ei taheta teistele oma tegelikke tundeid, mõtteid. Neljandaks on vari, mis on negatiivne peidetud isiksuse osa, mida inimene peidab ja väldib. Mida ebakindlam inimene on seda projetseerib kurjuse osa, mida ei tunnistata. Viiendaks on arhetüübid, sisaldab kujundeid ja on täidetud konkreetse sisuga . Ema arhetüüp tähendab meie jaoks( hoolitsus,armastus jne). Oluliseimaks arhetüübiks on siiski Mina, ühtlasi on see ka kesktee alateadvuse ja teadvuse vahel. Hõlmab kõike(varju,persona,rollid).Koosneb teadlik ja alateadlik osa. Individulatsioon on iseendaks saamine. Mida vanemaks inimene saab sellega seoses muudub ka tema väärtushinnangud. Inimene
Tehnika on toonud endaga kaasa valekasutamist. Senikaua kuni me loome endale vaenlaseid, senikaua on inimene nagu hiir rattas. Autori pakutud lahendused: Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob. Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika. Ei ole oma rakukeses kinni vaid oleme avatud on tänu füüsikale. Inimene projetseerib enda sees teooria, mille tõttu leiame enda sees tõe. Inimene peab, midagi kartma, et ennast kaitsma. Meil on vaja vaenlast, kuid see ei peal olema inimene vaid kriis või katastroof. Räägitakse elutungist ja surmatungist. Oleme just nagu Jing ja Jang ,kes on pidevalt võitluses. Arutlus: Must aine universumis on tundmatu ja inimesele kättesaadamatu, just nagu alateadvus. Me teame ainult seda, et see on olemas ja ei midagi muud, kuid me
ja arusaamisskeem. Persona mask, see millisena inimene näib. Suunatud soovitud mulje loomiseks, mida tugevam on persona, seda rohkem isiksus taandub. Vari inimene ei lase endal kõike välja elada, soovid ja tahtmised, mida me ei luba endale moodustavad selle. Ilma katsumusteta ei suuda varjukülge teadvustada. Vari on projetseeritud teistele inimestele. Anima ja animus hing ja vaim. Naiselik alge mehes ja mehelik alge naises. Anima projetseerib nt ema omadused naisele üle. Ideaal ajas vastupidi : poiss-ema jne. Animus on tugev isiksus, aga koosneb tükkidest. Algeid võib ära tunda vastassugupoolega suheldes. Self kõige olulisem, annab tasakaalu ja eesmärgid jne. Selle tunnetamiseks elukogemust vaja. Inimene peab leidma oma individuaalsuse, tuleb ületada mask ja varjust teadlikuks saada ja Aast. Ego teadlik ja teadvuse kese. Seisab vastu kõigele, mis teadvust ähvardab. Kogemuste baasil kujuneb.
Proovitakse aru saada, mismoodi on inimene erinev teistest loomadest Aristoteles inimene on mõtlev loom Homo sapiens Eripära võib seletada ka kui defekti 2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943) ,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan
Kui tagasiside ebaselge, ei saa saavutada. Tippjuhtide hulgas madala saavutusega- võtab riski, tagasisidet saab alles hiljem, turvatsoon puudub. Rohkem on äris, kus tagasiside tuleb kiiresti. Eri kultuurides saavutusvajaduse tase erinev. Läänes rohkem, kus elatustase kõrgem. Meestel/naistel ei ole vahet kõrge saavutusvajadusel. Motivatsiooni mõõtmine: Projektiivtestid vs küsimused:Näitavad, kui valmis on inimene. Tegeliku motivatsiooniga võib olla seos väike Projektiivtestid: in projetseerib tunded, mõtted testi sisse vastavalt oma isiksusele. Nende kaudu saab teada in hoiakud, väärtushinnangud, siseukohad. On kaudsemad ja subjektiivsemad Apertseptsioonitest- kindel teema on antud kõigile. Kõik tajuvad erinevalt Vitamiiniteooria (P.Warr): In keskkond, sh töökeskkond peaks pakkuma püshholoogilisi vitamiine, mis mõjutavad in psühholoogilist heaolu nii nagu vitmiinid mõjutavad in keha (füüsilist heolu) Võimalus kontrollida- oma töist tegevust
(nt kui inimene tuleb vanglast, siis tajub ta nagu kõik vaataksid tema kui kurjategija peale) · Enesekesksus. Kõik inimesed tajuvad erinevalt, ent sageli ei mõisteta teiste tajusid. Teiste tajude mõistmine on üks küpsuse tunnuseid. · Oreooli efekt - üldmuljet mõjutavad inimesele üksikult antud hinnangud, omadused. · Projektsiooniefekt tendents näha teistes iseennast. Inimene projetseerib enda muresid, probleeme teistele, süüdistab teisi. Varjatud inimesekäsitlused Arusaam selle kohta, et meil oma elukogemuse põhjal on kõigil välja kujunenud üldised hoiakud inimeste kohta. Millised on inimesed? 3 dimensiooni: 1) Usaldusväärsed vs salakavalad 2) Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed(emotsionaalsest seisundist tulenevad) 3) Ühetaolised vs erinevad Fikseerunud eeldused. Lahtine ja kinnine taju.
käitub vastavalt emotsioonidele, inimene ei suuda ennast kontrollida, tihti tehakse kuritegusid afektiseisundis). Varjus ei saa määratleda, kas see on hea või halb. Vari võib olla hävitav ja purustav jõud, kuid ta võib olla ka parandav. See võib olla tervislik ravi, tee millegi uudse juurde. Lasta välja asju, mis tekitavad inimeses pingeid. Isiksuse seisukohalt on see väga tähtis komponent. Tihti vari projetseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus. Varju puhul ütleb Jung, et varju alla suruda pole mõtet, eitada pole mõtet. Enda varju eitamine on sama hea kui peavalu ravimine giljotiini abil. Miks on Jungi jaoks vari nii tähtis isiksuseomadus? Küsimus on vastandites ja vastandite kokkukuuluvuses
või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja
või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi, selgitatakse vaid konkreetse isiku psüühiliste omaduste suhe normi või selle isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja
objektide suhtes suhteline) asukoht. • visual attention- tähelepanu on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost. 1982 Ungerleideri ja Mishkini skeem Kuklakoorest edasi kaks nägemisinfo teed: • Dorsaalne V1-st kiirukoore nägemispiirkondadesse - tegeleb ennekõike sellega, KUS miski on. V1 ja V2 projecteerivad V3, V3A, V4 ja V5. Viimane projetseerib temporaal või visuaalprk • Ventraalne V1-st oimukoore nägemispiirkondadesse info. - MIS miski on. • Mudelit on täiendanud Milner & Goodale: närvirada ülemisse oimuvakku- rakkudeni, mis Nägemishäired I polümodaalse tundlikkusega. Toetab sidet äratundmise ja tegevuse vahel. • Ühe silma võrkkesta või nägemisnärvi kahjustus põhjustab monokulaarse pimeduse ehk
annaabi.ee 
