· Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üha rohkem minnakse üle Euronormidele (EN) ja rahvusvahelistele standarditele (ISO). Peale standardite reguleerivad ehitustegevust veel muud normatiivid. Neist tähtsamad on Eesti Projekteerimisnormid(EPN) Eesti Asfaldinormid (EAN) jne. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda, nad peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. · 1824 aastast on pärit portlandtsemendi patent ja see on inglase Aspindi nimel. Tsement sai oma nime maakonna kohaselt, kus Aspdin töötas. Portlandtsement on tänaseni tähtsaim sideaine. Viimaseid aastakümneid iseloomustavad ehitusmaterjalide
võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele üherajaline tee – tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk ühesuunaline tee – tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus ümbersõidutee – asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee Maaparandussüsteemi teenindav tee – metsa- ja põllumajandusmaa maaparandussüsteemi teenindav tee Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid - on üheks aluseks uue ja rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekt koostamiseks maatulundusmaal ja põllumajanduslikult kasutataval eluasemekohtade maal. Metsateed – Teeseadusest tulevad normid – Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid Metsatee liigid Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate,
Müüritist on soovitav tihedamalt armeerida suuresildeliste avade tugipinna postide all, kus võivad tekkida suuremad pinged. Kui soovitakse ehitada kihilist välisseina (kandva seina plokk + soojustus + välisvoodri plokk), siis tuleb vooder müüritisega siduda roostevabade müüriankrutega, mille kulu on 4 tk/m².Teatud olukordades võib Fibo plokkidest laotud müüritise vertikaalvuugid täitmata jätta, sest ei ole täpselt teada, kui suurt mõju see müüritise tugevusele avaldab. Ka projekteerimisnormid ei võimalda seda otseselt arvutada vaid ainult eeldavad, et müürikivi (plokk) peab olema korralikult sängitatud. Sängituspinnaks loetakse müürikivi (ploki) pealmist ja alumist pinda ladumisel. Sellegipoolest on välja kujunenud reeglid, kuidas erinevates olukordades võib toimida. 100 mm ja 150 mm laiused plokid laotakse alati täidetud vertikaalvuukidega. Laiemate plokkide puhul, kui kandvate seinte vahekaugus on 5-6
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega;
hapnikusisaldus, õhu ionisatsiooni aste Termoregulatsiooni juhib hüpotalaamus, mis omakorda juhib verevarustust, keha soojatoodangut, higistamist Ülekuumenemine 6°C võrra on eluohtlik(joogivesi) Mikrokliima Õhu hapnikusisaldus 23.1% Hingamine muutub raskeks, kui õhu hapnikusisaldus langeb alla 12% Sobiv riietus (clo) clo kirjeldab soojusisolatsiooni väärtusi Aluspesu 0,3 clo, sokid 0,05clo Termoregulatsiooni juhib hüpotalaamus Mikrokliima Soojusliku mugavuse indeks-sisekliima projekteerimisnormid Optimaalne temperatuur rahuldab enamiku 95% inimesi antud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures Õhu liikumise kiirus põranda tasapinnal 0,1m ja õlgade kõrgusel 1,1/1,7 Optimaalne 0,1-0,4 m/s Mikrokliima Optimaalsed näitajad kehtivad kogu tööruumis nii alalistel kui ka mittealalistel töökohtadel Optimaalsete väärtuste asemel võib rakendada lubatavaid mikrokliima näitajaid Mõisted Tehnoloogiliste protsesside juhtimiskabiinides, -pultides
Liigitada võib nii 150 mm läbimõõduga 300 mm kõrguste silindrite 28-päevase normsurvetugevuse fck,cyl või 150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse fck, cube alusel. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevus ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel. Märkus: Erijuhtudel, kui seda lubavad vastavad projekteerimisnormid, võib kasutada tabelis esitatud survetugevusklasside vaheväärtusi, milleks võivad olla survetugevusklassid: C28/35, C32/40 jne. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus Betooni konsistentsi mõõdetakse tavaliselt koonuse vajumi hindamisega ja tähistatakse klassidega S1 kuni S5. Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni kasutamise ajal või kaubabetooni puhul tarnimisel standardi EVS-EN 12350-2 järgi, Koonuse vajumiskatse kohaselt.
.....................................................45 3 1. LÄHTEÜLESANNE Ülesanne on luua projekt vastavalt etteantud lähteülesandele ning jälgida selle vastavust Eestis kehtivatele normidele. Kasutades selleks ,,Elastsete teekantendite projekteerimise juhendit" ning ,,Katendiarvutamise programmi", samuti kasutada ,, Maanteede projekteerimisnormid" abi. 4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT Tee asukoht on määratud koordinaatidega, milledeks on: Vasak ülemine nurk Parem ülemine nurk 6591031 6591031 560008 565397 Vasak alumine nurk Parem alumine nurk 6587240 6587240 560008 565397 Tabel 1: Situatsiooni Koordinaadid
Järeldus: projekteeritud 11-ne korruseline kivihoone kannab temale mõjuvate koormuseid ilma kandepiirseisundi ületamist ja ilma ehitusmateriali raiskamist Koostas N.N 2011 40 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 12. Kasutatud kirjandus 1. Kivikonstruktsioonid EVS 1996-1-1:2002(EPN-ENV 6.1.1 Eesti projekteerimisnormid (eelnõu), 1998); 2. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1 kasutajale EPN 6/AM-1, 1999 (koostas V. Voltri); 3. Kivikonstruktsioonid. Kivihoonete stabiilsus. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1 kasutajale EPN 6/AM-2 (koostas V. Voltri); 4. Lumekoormus EPN-ENV 1.2.5; 5. Tuulekoormus EPN-ENV 1.2.6 ; Koostas N.N 2011 41
...............................................................53 10. LISAD ..........................................................................................................................................57 1. LÄHTEÜLESANNE Ülesanne on luua projekt vastavalt etteantud lähteülesandele ning jälgida selle vastavust Eestis kehtivatele normidele. Kasutades selleks ,,Elastsete teekantendite projekteerimise juhendit" ning ,,Katendiarvutamise programmi", samuti kasutada ,, Maanteede projekteerimisnormid" abi. 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT Tee asukoht on määratud koordinaatidega, milledeks on: Vasak ülemine nurk Parem ülemine nurk 6591031 6591031 560008 565397 Vasak alumine nurk Parem alumine nurk 6587240 6587240 560008 565397 Tabel 4: Situatsiooni Koordinaadid Tee nimetuseks ongi Projekt tee, mille algus punktid on määratud piketaazelt ehk PK 00+00 kuni PK 02+901.34. 3
15 · TASUVUSUURINGUD 20-25 % · INVESTEERIMISOTSUS 15% · TEHNILINE KAVAND 10% VAJALIK VASTAV RESERV MAKSUMUSPLAANIS 3.3.2. KVALITEET KVALITEET TOOTE VASTAVUS NÕUETELE NÕUDED ON MÄÄRATUD : · TELLIJA SOOVIDEGA, MIS TULEB SELGELT JA TÄPSELT FIKSEERIDA KAVANDI DOKUMENTIDES, PAKKUMISDOKUMENTIDES JA LEPINGUS · AVALIKULT KEHTESTATUD NORMIDEGA : EHITUSE JA PLANEERIMISE SEADUS, PROJEKTEERIMISNORMID EHITISTE TUGEVUSE, PÜSIVUSE,SOOJAPIDAVUSE, TULEOHUTUSE JNE KOHTA · HEA EHITUSTAVAGA, KUS ON FIKSEERITUD KVALTEEDINÕUDED EHITUSTÖÖLE. RYL. RAKENDUSNÕUDELE TULEKS VIIDATAA LEPINGUS TÖÖ KVALITEET PEAKS VASTAMA ALATI HEALE EHITUSTAVALE KASUTATAVATE MATERJALIDE KVALITEEDIKLASSI PEAB TELLIJA AGA OMALE ENNE KAVANDI KOOSTAMIST SELGEKS TEGEMA AVALIKE TELLIJATE JAOKS ON OTSTARBEKAS EHITISED JAGADA KVALITEEDIKLASSIDESSE MILLELE KEHTESTATAKSE RUUT
9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1. Eesti projekteerimisnormid (eelnõu) 1998. 5. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1. kasutajale EPN 6/AM-1. (koostas V:Voltri) 1999. 6. Kivikonstruktsioonid. Kivihoonete stabiilsus EPN 6/AM-2. (koostas V.Voltri) 2000. 7. Columbiakivi projekteerimisjuhend 3 vihikut (koostas V.Voltri) 1998. 8. Muuratud rakenteet RIL 99, Suomen Rakennusinsinöörien Liito, 1975 9. Tiilirakenteet RIL 85 1989, Suomen Rakennusinsinöörien Liito RIL r.y. Standardid
peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tähistatud veevaru (tuletõrjeveehoidla, - hüdrant või tulekustutusvee võtmiseks kohandatud looduslik veevõtukoht) või olema laagri sissesõidu juurde üles pandud lisateave (asukoha nimetus, kaugus laagrist ja liikumistee skeem) muu lähima tuletõrje veevõtukoha kohta. 17. Laagri majutushoonete tarindite tulepüsivus ja nende pinnakatted peavad vastama ehitise kasutusloa taotlemise hetkel kehtinud nõuetes (Eesti projekteerimisnormid (EPN 10.19) või Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) sisalduvatele ehituslikele tuleohutusnõuetele. 18. Laagri avamise ajaks peavad tähtaegselt olema täidetud ka tuleohutusjärelevalve ametniku poolt laagri kohta tehtud ettekirjutuses sisalduvad muud tuleohutus- meetmed. 39
annaabi.ee 
