motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m
väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed kõrvalesta-oimu närv – n. oimu nahk, parootis, välis- & keskkõrv auriculotemporalis keelenärv – n. lingualis keelenärvist eristub keelealune n. keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel alumine sombunärv – n
2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk
flexor digitorum Reieluu põndaülene auk või 2...5 (Car), 3...4 (su, Ru) või Varbaliigeste painutamine, superficialis, s. m. flexor digitalis superficialis -köprus 3 (eq) varba keskne lüli kannaliigese sirutamine ning põlveliigese painutamine Süvad varvastepainutajad - mm. flexores digitorum profundi, Sääre- ja pindluu Distaalse varbalüli Varvaste painutamine ja s. mm. flexores digitales profundi proksimokaudaalne pind ja painutuspind kannaliigese sirutamine lateraalne sääreluupõnt Pöia lihased Luudevahelihased - mm
Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku. · Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust ,,Salmoné" Pariisis ette kanti ja uus vangiülem talle õnne soovis, tema olusid kergendati ja ta luges isegi Sophoklest, testamenti ja Dante põrgut. · 1897 aastal 19.mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960.aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu ,,The Ballad of Reading Gaol" · Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja läbitungivamat inimeste kannatusest, murest ja kurbusest ning tundund kaasa viletsale ja vaesele. · Oma naisega ta kokku ei saanudki, sest ta suri aasta pärast vangist vabamemist ning Wilde ei suutunud sõbarst Douglasest eemale hoida, kes endiselt rõhus temale oma tujukusega
Segaiseloomuga väljub koljuõõnest Eesmine tüvi on põhiliselt eferentne (moodustub radix motoria arvelt ja sisaldab foramen ovale kaudu branhiomotoorseid kiude), annab harusid: fossa Mälumislihastele infratemporalis'esse, n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralis kus jaguneb N buccalis eesmiseks ja ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka tagumiseks tüveks Tagumine tüvi põhiliselt aferentne: või haruderühmaks N alveolaris inferior (tüve jätk)
pterygopalatini nn. pterygopalatini n. maxillaris gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. spinalis n. trigemini 3.1.3 N. mandibularis, alalõuanärv N. trigeminuse kolmas haru, väljub koljuõõnest foramen ovale kaudu fossa infratemporalisesse, kust jaguneb eesmiseks ja tagumiseks tüveks või haruderühmaks. a) Eesmine tüvi: põhiliselt eferentne (mood. radix motoria arvel) 1. Harud mälumislihastele: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus medialis et lateralis. Mälumislihased: m. masseter, m. temporalis, m. pterygoideus medialis et lateralis 9 2. N. buccalis ainus tundeharu, innerveerib põse limaskesta ja nahka b) Tagumine tüvi: põhiliselt aferentne 1. N. alveolaris inferior: läbib canalis mandibulae a) N. mylohyoideus: ainus lihaseharu, kulgeb alalõualuu sulcus
Vaksalis oodates enne Lõuna-Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku. Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust ,,Salmoné" Pariisis ette kanti ja uus vangiülem talle õnne soovis, tema olusid kergendati ja ta luges isegi Sophoklest, testamenti ja Dante põrgut. 1897. aastal 19. mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960. aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu ,,The Ballad of Reading Gaol". Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja läbitungivamat inimeste kannatusest, murest ja kurbusest ning tundund kaasa viletsale ja vaesele. 1899. suve lõpul on Wilde Pariisis, kus ta elas ühes hotellis, mille peremees tasus tema söögi ja joogi ning majapidamise. Suurema summa saades jõlgub ta natuke ka suurlinnas kuid raha
Kirik oli tühi. Ainult taamal, kooritoolidel, võis ebamääraselt näha mõne preestri pead, ja sel silmapilgul, mil uks avanes, kostis kirikust pühalikult tõsine, vali, ühetooniline laul, mis hooti hukkamõisteni pea peale paiskas pahaendeliste salmide katkeid: 1 9 7 «. . . Non timebo millia populi circumdantls me; ex-surge, Domine; salvum me fac, Deus!» «. . . Salvum me fac, Deus, quoniam intraverunt aquae usque ad animam meam.» «. . . fnfixus surn in limo profundi; et non est substan-tia.» 22 Samal ajal alustas üks teine hääl koorist eraldi, peaaltari astmelt, raskemeelset ofertooriumi: «Qui verbum meum audit, et credit ei qui misit me, habet vitam aeternam et in judicium non uenit; sed tran-sit a morte in vitam.» 23 See laul, mida mõned raugad kaugel pimeduses laulsid selle ilusa, noorus- ja eluküllase olendi puhul, keda kevade soe õhk paitas ja keda päike oma kiirtega üle ujutas, oli surmamissa. Rahvas kuulas hardalt.
annaabi.ee 
