Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber
Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere. Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid.
Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid?Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi
Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus, komponentide lai valik, madal maksumus. Puudused Lukustamise vajadus tsüklilise koormuse korral ja suur pingekontsentraatorite (wtf) hulk. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Nimiläbimõõt väliskeerme suurim läbimõõt. Profiilinurk telgtasandis mõõdetud nurk keerme profiili külgede vahel Samm keerme kahe naaberprofiili teljesihiline vahekaugus Tõus- ühe keermeniidi naaberprofiilide teljesihiline vahekaugus. Käikude arv täisarv, mis näitab, mitmest sammust moodustub keerme tõus. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi (silinder või koonus), keerme profiili järgi (kolmnurk, trapets, ruut, ümar), keerme sammu järgi (jäme või peen), mõõdustiku järgi (meeter või toll),
Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812 d d=18 d2 d2=D2=d-1+0,026=18-1+0,026=17,026 d3 d3 = d - 2 + 0,160 = 18 - 2 + 0,160 = 16,160 d3min d3min = d3-2*(0,1*P) = 16,160 - 2*(0,1*1,5) = 15,86 D D = d + H/8 = 18 + 0,162 = 18,162
Surutud varraste stabiilsus. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. vahel (joonisel 600). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. H1.
Liite elemendid on väikesed ja lihtsa kujuga, mis võimaldab kasutada tootlikku tehnoloogiat. 53. Silinderkeerme põhimõõtmed. Keerme välismõõt d (joon. 247) on tema nimiläbimõõt. Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade vahel (joonisel 60o). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs H1 (joonis 247 ja 248). Keerme samm P on piki keerme telge mõõdetud kaugus profiili kahe lähima rööpse külje vahel. Mitmekäigulisi keermeid iseloomustab veel keerme tõus Ph, mis saadakse keerme sammu P ja käikude arvu n korrutades.
on teo pöördemoment. Tiguratta ringjõud Ft2 on arvuliselt võrdne teo telgjõuga ümber paindumisel. Kuna selle suurus sõltub kõverusraadiusest, siis maksimaalne Fa1=2T2/d2 kus T2 on tiguratta pöördemoment. Teo radiaaljõud Fr1 ja tiguratta paindepinge tekib väiksema ratta juures.: p=E/d1 kus E rihma materjali radiaaljõud Fr2 on võrdsed: Fr1=Fr2= Ft2 tan , kus on keerme profiilinurk teo elastsusmoodul, rihma paksus. Maksimaalne summaarne pinge leiab aset kohas, telgtasandis. kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale: max=1+p+ts 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete 62. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. arvutus
ja/või koostatud keermesliide võib tsükliliste koormustekeermesliide võib tsükliliste koormuste (vibratsiooni) toimel lõdveneda; 2. Suur PINGEKONTSENTRAATORITE hulk, mis eeldab erimeetmete kasutamist tsükliliste koormuste korral keermesliite konstrueerimisel tuleb arvestada väsimusnähtustega. 4. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Keeret iseloomustavad põhiparameetrid:*Keerme NIMILÄBIMÕÕT (väliskeerme max d) *Keerme PROFIILINURK (nurk telgtasandis keerme profiili külgede vahel); *Keerme SAMM((P) kahe naaberprofiili vaheline kaugus); *Keerme TÕUS; *Keerme KÄIKUDE ARV (mitmest sammust keerme tõus-täisarv) 5. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi: 1,Silinderkeere; 2,Koonuskeere Keerme profiili järgi:1,Kolmnurkkeere; 2,Trapetskeere; 3,Ruutkeere; 4,Ümarkeere Pöörlemise suuna järgi:1, Paremkeere; 2,Vasakkeere; Käikude arvu järgi: 1,Ühekäiguline keere; 2,Mitmekäiguline keere
paiknevad evolvendi ja alusringjoone vahel: 1 = E1 N1 = N 0 N 1 , 2 = N 2 E 2 = N 0 N 2 jne. Punktid N1, N2, N3 jne on seega evolvendi kõverustsentrid. Alusringjoon osutub evolvendi kõverustsentrite geomeetriliseks kohaks e. evoluudiks. Evolvendi parameetriliste võrrandite polaarkoordinaatides tuletamiseks vt. joonist 24. Parameetriteks on profiilinurk y evolvendi jooksvas punktis Y asuva puutuja - ja sellesse punkti viiva raadiusvektori OY = ry vahel. (Et puutuja - on paralleelne raadiusega ONy = rb, siis ka nurk YONy = y) . Evolvendi raadiusvektori moodul (vt. kolmnurka YONy ) ry = rb / cosy . ...(4.7) Polaarnurga Qy (hammasrataste korral nim. evolventnurgaks) saab määrata seosest rb (y + Qy ) = rb tan y , kust
tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad
4. keerme samm P – piki keerme telge d1 D1 D d d2 mõõdetud kõrvutiolevate keerdude rööpsete külgede vahekaugus; 5. keerme profiilinurk (meeterkeerel 60, tollkeerel 55); 6. keerme tõusunurk - nurk keerme keskläbimõõdul moodustava kruvijoone ja P keerme teljega risti oleva tasandi vahel; tan . d2 Koonuskeermed valmistatakse koonilisusega 1 : 16. Ühendada saab nii koonilised välis-
annaabi.ee 
