olid stabiilsed, näitasid paremaid tulemusi. Seega, tunnetusliku funktsioneerimise alanemist ei peaks käsitlema vältimatuna. Intellekt, õppimine ja loovus IQ testide probleem (ülesehitatud füüsilisele sooritusele ja kiirusele). Ajaloolistel põhjustel haridustaseme erinevus noorematel ja vanematel. Madalam motivatsioon vanematel inimestel. John Horn: kristalliseerunud IQ ei vähene vanusega, küll teeb seda voolav IQ. Muutused loomingulises produktiivsuses erinevad eri valdkondade inimestel Isiksus Väikelaps on kinni reeglites. Keskea lõpus hakkab inimene vähem kasutama paindlikkust ja muutub jäigemaks. Vananedes võimed nõrgenevad bioloogilistel põhjustel. Ta püüab korvata või kompenseerida seda nõrgenemist (otsustamine nõuab palju psüühilist energiat). Ta tunnetab, et on ebakindel kõige uuega kokku puutudes ja veedab meelsamini aega tuttava ja turvalisega koos.
Mati Unt sündis 1944. Aastal Jõgevamaal, kasvas maal ning kolis keskkooliealisena kolkapoisi jaoks ,,suurlinna" nimega Tartu. Linnapoisina õppis ta praeguses Forseliuse Gümnaasiumis, mis siis veel Tartu 8. Keskkooli nime kandis. Pärast keskkooli lõpetas ta 1967. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal. Ta töötas mitmed aastat Vanemuise teatris ning Draamateatris. Silmapaistavalt oluliseks võib pidada 1980. aastal koostatud ,,40 kirjale" oma allkirja lisamist. Oma ülimas produktiivsuses avaldas Unt esimese täispika raamatu ainult 17- aastasena, mis oli tollel hetkel Eesti NSV-s väga eriline just seetõttu, et läbi tsensuuri ning korrumpeerunud haritlaskonna sai autor suurteose avaldada vaid Kirjanike Liidu liikmena. Tema esimeseks raamatuks sai ,,Hüvasti kollane kass", mille keskmeks kujunes maalt linna õppima asunud noormehe püüdlus leida iseennast ning läbi enesearengu jääda uue põlvkonna inimeseks. Olulist
66. Liigirikkuse jaotumuse seaduspärasused looduses. 67. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? 68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused. 70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub? 73. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? 74. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. 75. Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. 76. Elurikkuse tulipunktid. 77. MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Eksamil võib vastamisel kasutada eelnevat teemade loetelu väljatrükki muutmata kujul.
tummaks, laseb naistel rääkida alati mehe suu kaudu (Liljeström&Koivunen 2003: 35 49). Ideaalis peaks naised olema oma imperaatori koopiad ja pigem määrdunud ning odavad kui kõikvõimsad autoriteedid ise. ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et liberaalsed feministid uskusid, et naised on rõhutud diskrimineerimise tõttu. Marksistid arvasid jällegi, et naiste rõhutus seisneb nende produktiivsuses, ning sotsialistidest feministid leidsid, et neid rõhutakse tööturul. Foucault tõdeb, et võim ei seisne pelgalt mängu kaotuses või võidus, vaid see on struktureeritud läbi erinevate sotsiaalsete teadmiste. Ükski mängija pole võimust ilma jäetud, ning võim on pigem produktiivne kui distributiivne. Seal, kus on võim, leidub ka vastupanu (Humm 1995: 194195). Arvamusi on mitmeid, ent oluliseks peetakse ka üldist meeste võimu naiste keha ja seksuaalsuse üle.
ei ole mõtet neid teiste hoolde jätta. soolokompleks - inimese tunnetus, et ta peab ise kõigega hakkama saama. töövälise toetuse puudumine, nn isiklikud probleemid kontrollikese: sisemine vs väline tänamatuse tunne - positiivse tagasiside puudus vastutuse probleem. Tunnused: Füsioloogilised - igasugused muutused inimese tervises. Psühholoogilised - rahulolematus, pinge, ärevus, närvilisus, tüdimus Käitumuslikud - muutused töö produktiivsuses, aga ka muutused toitumisharjumustes, suurenenud suitsetamine, alkoholi tarbimine, unehäired. = läbipõlemine. 37. Stressiga toimetuleku strateegiad stressi tekitavate käitumiste muutmine - kognitiivne ümberstruktureerimine. Sinu suhtumine sündmustesse >> sündmuse tähenduse muutumine; vältimine ja stressorite vähendamine - töökoha vahetamine, destruktiivsete suhete katkestamine, tööaja vähendamine, töögraafiku korrigeerimine; toimetuleku mehhanismide väljatöötamine:
Kui keskkonna saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem ei asendu teisega vaid hävib. 7. Miks suktsessioon peatub? Suktsessiooni lõppjärguks on ökoloogiline tasakaal ehk ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedane. 8. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral). Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. 9. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja
Inbriiding ehk sisearetus (inimese puhul sugulusabielud), sigimine lähedaste sugulaste vahel. Autbriiding - ehk välisaretus (inimese puhul mittesugulusabielud); kaugete sugulaste vahel. Inbriidingudepression - elujõu langus; siseviljastumisel suureneb homosügootide hulk igas järglaspõlvkonnas 50% võrra. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Heteroos - ehk hübriidjõud on nähtus, mis väljendub hübriidide suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms, kuid viljakus (sigimisvõime) on kas oluliselt langenud või kadunud; sellise heteroosi klassikaliseks näiteks on muul. Inbriidingu koeffitsient - (Sewall Wright) F= (1/2)n +(1/2)n (iga inbriidse silma jaoks ja lõpptulemuseks need liita). Suguluse koeffitsient - 2*F Geenide osa, mis on kahel järglasel saadud ühiseellaselt. 50. Mis on suguliitelise pärandumise eripärad? (Suguliitelisi geene pärandavad sugupooled eri sugu järglastele erinevalt
kõrgekasvuline või kääbuskasvuline lahknemissuhtega 3:1. Alleelide segregeerumise bioloogiliseks aluseks on homoloogiliste kromosoomide paardumine ja sellele järgnev lahknemine tütarrakkudesse meioosiprotsessis. 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele. 71.Heteroos ja selle tüübid,heteroosi kinnistamine ???? heteroos -- e. hübriidjõud , nähtus, mis väljendub hübriidide (ristandite) suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms. Heteroos ilmneb tavaliselt sama liigi inbriidsete liinide, vähemal määral tõugude või sortide ristamisel, aga mõnikord ka (sama perekonna) eri liikide hübriidimisel saadud indiviidide juures. Viimasel juhul ilmneb heteroos enamasti osaliselt: mõni omadus (taval. kasvukiirus, vastupidavus jms.) on võimendunud, kuid viljakus (sigimisvõime) on kas oluliselt langenud või kadunud; sellise heteroosi klassikaliseks näiteks on muul. 72
annaabi.ee 
