Tantsusüit- instrumentaalteose erinevate rahvaste tantsudest ansamblile orkestrile või soolopillidele.Allemande- aeglane saksa tants. Courante-kiire prantsuse tants. Sarrabande- pidulik hispaania tants. Gigue-Soti hüppetants.Conserto Grosso-solistide grupile ja orkestrile iseloomulik.Heliloojad: J.Peri esimese ooperi autor. C.Monteverdi esimene ooperi autor keda arvestati. A.Vivaldiinstrumentaal ansamblis. A.Corelli instrumentaalmuusika. G.P.Telemann ajastu produktiivseim helilooja(saksa). Kuulsaimad:J.S.Bach( saksa helilooja) ja G.F.Händel (saksa helilooja hiljem Inglise rahvushelilooja)
olukordadega seotud korduvaid muusikalisi kujundeid ehk juhtmotiive. Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist heliteost, millest säilinud on 6, sh 3 ooperit. Veneetsia tähtsamad ooperiheliloojad olid Pier-Fransesco Cavalli (1602-1676) ja Antonio Cesti (1623-1669). Napoli koolkonna hinnatuim ja produktiivseim helilooja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes lõi üle saja ooperi. 18. Sajandi ooperile avaldas tohutut mõju ka Napolis alustanud ooperilibretist Pietro Metastasio (1698-1782), kes oli üle poolesaja libreto autor (4). 3. KASTRAATLAULJAD Igas ooperis oli peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid kirjutatud tavaliselt kastraatlauljatele, kelle juures hinnati nende kunstlikult säilitatud kõrge
talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika Martin Gilläus Kirikulaulude tõlkija, sai hariduse Tartu Ülikoolis, mõned tema tõlked on tänini kasutusel Reiner Brockmann Kadrina pastor, Tallinna gümnaasiumi pastor, tuntuim eestikeelne nn. juhuluuletaja Christian Ackermann Kuulsaim ja produktiivseim Tallinna puunikerdaja Karl XII Rootsi kuningas, tõusis troonile 15-aastaselt, näitas Põhjasõja ajal üles ülimat osavust. August II Tugev Poola kuningas Peeter I Venemaa tsaar Frederik IV Taani kuningas Stephan Raabe Eesti talupoeg, kes aitas Rootsi väed Pühajõel võidule Boriss Seremetjev Vene väejuht Käsu Hans Puhja köster, teatavasti esimene eesti soost luuletaja (,,Nutulaul")
Ta innustus prantsuse kunsti mõõdukale, antiliteratuursele ja peenemaitselisele liinile. 1920. aastatel ja 1930.aastate alguses valmis tal hulgaliselt portreid, hauamonumente ja loomade kujutisi, mille lihtsuse, selguse ja monumentaalsuse kaudseid eeskujusid leiame näiteks Mailloli, Despiau jt. Prantsuse realistide loomingust. Loomaplastikast on olnud üheks populaarseimaks on pronksist"Metskits". Pärast Koorti oli üks produktiivseim skulptor Anton Starkopf. Tema teoste temaatika on väga lai. Ka graafikas taandus ekspressionismi mõju, asendudes realistlikuma, helgetma tundetoonilise kunstiga. 1930. aastail võitis graafika endale juurde suure hulga publikut ning samuti ka palju uusi autoreid. Avardus ja süvenes graafilise tehnika kasutus. Tõusis esile puugravüür, mille edukad viljelejad olid Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. 1930. aastate lõpul said populaarseks
Võrreldes sajandi algusega 4 kordistus lasteraamatute arv Maailma lastekirjanduse paremik muutus kättesaadavaks ka eesti lastele Raamatute välimus, kunstiline kujundus, trükitehnika saavutasid 30.a-te lõpuks kõrge taseme Kujunes välja sisukas ja ulatuslik lasteperioodika Lastekirjandus muutus arvestatavaks kunstinähtuseks ja rahvuskirjanduse osaks Ajastu silmapaistvaim prosaist oli Jüri Parijõgi ja produktiivseim luuletaja J.Oro. Lasteluule klassikuteks peetakse Sööti ja Ennot. Silmapaistev koht oli M. Sillaotsal, I.Truupõllul, J. Jaigil, A. Mälgul ja ka A.H. Tammsaare loomingul Temaarika avardus, mitmekesistus stiililt ja zanrilt. Kujunes välja lastekirjanduse ealine ja sooline diferentseeritus. Hakati uurima lastekirjanduse ajalugu ja teooriat. NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAID PROOSAKIRJANIKKE (LASTELE )
mitmepalgeline. Kuigi Tartu Ülikool oli üks vanemaid terves Ida-Euroopas, oli Eestis asuva ülikooli õppekeeleks saksa keel ja venestusajal vene keel, aga teadlasteks valdavas enamuses sakslased. Nüüd püüti kõik muuta eestipäraseks. Eesti Vabariigi lõpupäeviks oli loodud igati kõrge tasemega eestikeelne ülikool Tartus ja Tehnikaülikool Tallinnas. Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses
tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult. Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad. Produktiivseim ja kuulsaim sürrealist Salvador Dalí maalis erilise täpsusega ruumilisi pilte, mis olid veidralt ja tihti julmalt moonutatud. Giorgio de Chirico maalib viidetega seksuaalsusele unenäolises keskkonnas. Belglane René Magritte maalib humoorikaid süngevõitu pilte. Totaalsete riikide kunst (Saksamaa, NSVL) Nõukogude Liidus ja Hitleri Saksamaal juhtis kunst masside mõtlemist, et kõik omaksid sarnast ideoloogiat
tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult. Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad. Produktiivseim ja kuulsaim sürrealist Salvador Dalí maalis erilise täpsusega ruumilisi pilte, mis olid veidralt ja tihti julmalt moonutatud. Giorgio de Chirico maalib viidetega seksuaalsusele unenäolises keskkonnas. Belglane René Magritte maalib humoorikaid süngevõitu pilte. Totaalsete riikide kunst (Saksamaa, NSVL) Nõukogude Liidus ja Hitleri Saksamaal juhtis kunst masside mõtlemist, et kõik omaksid sarnast ideoloogiat
aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg. Skulptuur ja graafika Nagu 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvusaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Pärast Koorti lahkumist oli 1930. aastail juhtiv ja produktiivseim Anton Starkopf (1889-1966), keda võis ka pärast 20-ndaid selgelt ekspressionistlikuks skulptoriks pidada. Graafik Eduard Viiralt (1898-1954) õppis 20-ndatel stipendaadina Dresdenis ja elas hiljem Pariisis. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui tehniliselt. 20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu. Viiralti kuuslamad teosed tema 1930. aastate alguseni kestnud
mitmepalgeline. Kuigi Tartu Ülikool oli üks vanemaid terves Ida-Euroopas, oli Eestis asuva ülikooli õppekeeleks saksa keel ja venestusajal vene keel, aga teadlasteks valdavas enamuses sakslased. Nüüd püüti kõik muuta eestipäraseks. Eesti Vabariigi lõpupäeviks oli loodud igati kõrge tasemega eestikeelne ülikool Tartus ja Tehnikaülikool Tallinnas. Iseseisvuse ajal ilmus paarikümne aastaga rohkem algupärast ja omapärast ilukirjandust kui kunagi varem. Eesti kõige nimekam ja produktiivseim kirjanik oli tol ajal Anton Hansen Tammsaare. Tema suurimaks tööks on viieköiteline "Tõde ja õigus". Tammsaare omapäraseima loomingu hulka kuulub ka tema viimane romaan "Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare kõrval oli üheks omalaadseimaks kirjameheks August Gailit. Gailiti kõige küpsemaks tööks võiks pidada saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses
annaabi.ee 
