*IM romantismi esindajad on CONSTABLE; FÜSSLI-teoste aineks kummalised fantaasiad ,,Luupainaja", või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast; BLAKE-inimhinge loovad ja hävitavad jõud; TURNER-üks suurimaid meremaalijaid, kasutas voolavat maalilist värvikäsitlust. kasutas akvarelle ja õlivärve. Looduse stiihia, kujutas tormilist merd, atmosfäärinähtusi ,,Lumetorm". Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai temast impressionistide eelkäija.*inglise park privaatsuseks, looduslikkus, loomulikkus. Prantsuse park pidude jaoks, baroklik liialdus, geomeetriline reeglipära, vaheldusrikas üldmulje, maaililised detailid. *REALISTID: TÕDE=ILU, see oli realismi nõue, maalida ainult seda, mida silmad näevad, ilustamata.
Keskajal, kui tekkis kristlus, ei väärtustatud enam abielu, vaid levisid muud erinevad lõbustused, sealhulgas ka prostitutsioon. Peeti lugu munklusest ja üldse kõigest, mis ei olnud seotud suhete ja ihadega. Inimlikku nõrkust tuli hüvitada palverännakutega, paastuga, ning ajutist keeldumist seksuaalsusest. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Kristlik moraal mõistis hukka seksuaalsuse, kuid lubati avalikult tundeid avaldada. Pere elas tihedalt koos väikestes ruumides ning privaatsuseks polnud võimalust. Lapsi kasutati ära igapäevases töös, tütred tegid naiste töid, milleks olid näiteks kudumine, ketramine. Poisid saadeti võimalikult kiirelt välitöödele abiks ning nad pidid omandama ka võitluskunsti. Uusajal hakati rohkem väärtustama perekonda, vallalisus ei olnud enam õige. Muutus ka suhtumine lastesse ning ka nende kasvatus. Inimeste üldine arusaam perest ja elust muutus: perekonnamoraal tugevnes, lapsi hakati rangemalt kasvatama, arvati, et laste
Varasemaga võrreldes muutub murdeeas nii poiste kui ka tüdrukute eneserahuldamise iseloom ja sagedus. Eneserahuldamise eesmärgiks saab nauding ja orgasm. Paljud tüdrukud ja poisid alustavad eneserahuldamisega just murdeeas. Bioloogilised muutused ei ole ainukesed mis aset leiavad. Nimelt on teismeliseeas toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused sama olulised, eriti seetõttu, et need on seotud seksuaalsusega. Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui enne murdeiga suhtlevad lapsed pigem samasooliste eakaaslastega, siis nüüd hakkavad nad rohkem suhtlema ka vastassugupoolega. Suhted muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja
Sõpradelt ja meediast saadav teave muutub senisest tähtsamaks. Järkjärgult hakkab eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid sõnumeid. Tekib huvi ühiskonnas toimuva vastu. Tekivad edasiõppimis- ja erialavalikuplaanid. Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Kujuneb välja isiklik väärtushinnangute süsteem. Emotsionaalne areng Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse iseendast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel.
Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui himud. Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata. Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris aga nn karnevalikultuur*, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Igapäevaelus võis tajuda nende kahe vastandliku kultuuri segu: elati tihedasti koos väikestes ruumides, privaatsuseks polnud võimalust, keha funktsioone ei varjatud tegelikkuses ega vestlustes. Lapsed viibisid peaaegu pidevalt koos täiskasvanutega ja jälgisid kõike, mis nende vahel toimus, olid juures sünni- ja surmahetkedel, kuulates ka, mida seejuures räägiti kas täiskasvanute omavahelist juttu või juuresviibinuile jagatavaid selgitusi. Meeste ja naiste elu kulges osaliselt lahutatult: paljudes maades olid rikkamates peredes naiste- ja meestetoad, kus
keskkonna turvalisust, tervislikkust ja koos antakse hinnang. Lapsed teevad ettepanekuid, kuidas võiks keskkonda paremaks kujundada. Tiheliolek (kui palju inimesi üheskoos toimetab). Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, samas peab lapsel olema võimalus ka eralduda. Privaatsus eeldab alati valikuvõimalust: kas suhelda või mitte. Privaatsuse võib jagada füüsiliseks ja psühholoogiliseks privaatsuseks. Psühholoogiline privaatsus tähendab, kuivõrd laps lubab enda lähedale teist last mängima (tüdrukuid häirib psühholoogilise privaatsuse puudumine vähem). Oma ala. Igale lapsele peab võimaldama ainult temale mõeldud ala. Turvatunnet loob ja eneseteadvust arendab kindlasti lapse enda isiklik koht, kus ta alati iga söömise ajal istub (samuti ka lapse isiklik riietekapp, tualettruumis käterätik, mängunurgas padi, õppimisnurgas korvike isiklike asjade jaoks, värvimiseks põll jne)
eest hoolitsema. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütli ja hiljem aadliku ning valitseja tütart hakati õpetama 4-5 aastaselt. Kõigepealt õpetati selgeks ladina tähestik. Hariduse hulka peale usuõpetuse kuulus ka laulu- ja tantsuoskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Tütarlaste käitumise aluseks oli seisuslik uhkus. KRISTLANE .LINLANE Linlaste jõu ja tahte aluse moodustas raha. Linn oli ülerahvastatud. Privaatsuseks, ei isiklikuks ega perekondlikuks polnud ruumi- elati ühes suures ruumis, magati ühes voodis ja istuti ühe suure tule ääres, mis sooja andis. Tänaval oli oma kindel kasvatuslik mõju. Ta kasvatas. Keskaegse linlase elu oli korporatiivne. Grupikuuluvus tagas kaitse, kujundas õiguslikku käitumise ja eneseteadvuse. Kaupmehed olid kõige aktiivsem, uudishimulikum, riskialdim sotsiaalne grupp. Kaupmehe aust Sai Seisuslik uhkus. Kaupmehed õpetasid oma poegi ja õpipoisse samuti
Sama ka partneritevahelistes suhetes („Me tegime remonti“). Distantseerumisvõime puudumine tekitab konflikte (marital clinch) – terapeudi ülesanne on tekitada teatav distants (koos olla on halb, samas ei suudeta olla ka eraldi). - Normaalne on see, kui ühistest tegevustest tuntakse rõõmu ja ühtsustunnet, samas on mõlemal õigus ja võimalus privaatsuseks. - Teine äärmus – midagi koos ei tee/ ei räägi (pole midagi ühist peale aadresse). Selline piir ei võimalda lähedussuhtel tekkida. - Äärmuslikud piirid tekitavad tõsiseid probleeme perekonna kommunikatsioonis. Valdava piiri järgi võib perekondi jagada: – Segunenud perekond: perekonna sees on piirid hajusad (sulandunud; puudub privaatsus,
mis on külastaja jaoks välja pakutud (näiteks voldik või vaht/loodusgiid). Info peab olema selge, lühidalt ja sõbralikus toonis väljendatud. Suunavad märgid/viidad vaadetele, puhkekohtadele ja muudele huviväärsustele rajal. Tekstilisele infole tuleks eelistada sümboleid, mis teavitavad, mida tohib ja mida ei tohi. Oluline on ka tuleohutusnõuetest teavitamine kuival ajal. Piknikukohad Piknikukohas peaks olema võimalus mingil määral privaatsuseks ja vihma- või päikese varjuks ning elemendid (sh tähistus), mis ütlevad, et siin on lubatud toitu valmistada. Kas piknikukohti on üldse vaja, oleneb ala eesmärgist. Kui peamine eesmärk on peatuda ja einestada ning viibida – peab nö kohtade arv olema laias laastus sama mis parkimiskohtade arv. Aktiivse kasutusega piknikukohtades võib olla vajadus puid ja põõsaid aeg-ajalt kujundada, et säilitada ala avatuna. Vajalikuks võib osutuda ka niitmine. Kõik alad ei pea olema varustatud
annaabi.ee 
