kergesti arusaadaval viisil teavet tervisemõjuritest; muuta tervise temaatika nähtavamaks. Tervise- ja heaoluprofiilis esitatakse järgmine teave: haldusüksuse või piirkonna elanike üldandmed ning ülevaade haldusüksuse või piirkonna rahvastiku tervise ja heaolu seisundist ning tervisemõjuritest; eelnimetatud andmete analüüs; kokkuvõte haldusüksuse või piirkonna prioriteetsetest tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest tervisemõjuritest. Tervise- ja heaoluprofiili koostaja uuendab terviseja heaoluprofiili vähemalt kord nelja aasta jooksul. Maakondlikud tervise-ja heaoluprofiilid on kättesaadavad Terviseinfo veebilehe 3. TAI toitumispõhimõtted ja liikumispõhoimõtted TAI liikumispüramiid: Iga päev tuleb vähemalt 30 minutit liikuda. Liikumise 4 põhimõtet:
muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuleb saavutada 2015. aasta 22. detsembriks. Pinnavee seisund on hea, kui nii pinnaveekogumi ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund on vähemalt hea. Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. eesmärkide saavutamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis: 1) pinnavee seisundi kaitseks vähendavad järk-järgult prioriteetsetest ainetest tulenevat reostust ning lõpetavad või kõrvaldavad järk-järgult prioriteetsete ohtlike ainete vette juhtimise ja sattumise; 2) põhjavee seisundi halvenemise ärahoidmiseks välistavad saasteainete põhjavette juhtimise või sattumise või piiravad neid; 3) kaitsevad, parandavad ja taastavad põhjavee seisundit ning tagavad põhjavee võtmise ja taastumise tasakaalu; 4) peatavad inimtegevusest põhjustatud põhjavee saasteainesisalduse olulise ja
Raudteejaamad ühendavad mugavalt erinevad regionaalsed ja kaugsõiduteenused parklate, kaubandus- ning puhkealadega. (Sajandi projekt 2018) Balti riigid on praegusel hetkel hästi ühendatud ida-läänesuunalise raudteeteljega, kus on kasutusel 1520 mm rööpmevahega trassid. Euroopas on aga kasutusel 1435 mm laiune raudteetrass ning hetkel on Baltikumi ühendamine teiste Euroopa Liidu riikidega raske ja kulukas. Selle tõttu on Rail Baltic üks Euroopa Liidu prioriteetsetest transpordiprojektidest, kuna Rail Baltic kaotaks kitsaskohad ja edendaks transpordiliikide integratsiooni. (Sajandi projekt 2018) 1.1. Rail Balticu lugu Kuni teise maailmasõjani olid Balti riigid Euroopa 1435 mm laiuse raudteetrassiga hästi ühendatud, kuid alates 20. sajandi keskpaigast on Baltimaad olnud peamiselt ühendatud ida- läänesuunalise raudteeteljega (Sajandi projekt 2018). 1994. aastal ilmunud visioonidokument 4
Kõik need eesmärgid peavad olema integreeritud iga vesikonna jaoks. Pinnavee puhul Eesmärgid ära hoida kõigi pinnaveekogude seisundi halvenemine kaitsevad, parandavad ja taastavad liikmesriigid kõiki pinnaveekogusid, kaitsevad ja parandavad liikmesriigid kõiki tehisveekogusid ja oluliselt muudetud veekogusid eesmärgiga saavutada hea ökoloogiline potentsiaal ja pinnavee hea keemiline seisund vähendavad järk-järgult prioriteetsetest ainetest tulenevat reostust ning lõpetada või järk-järgult kõrvaldada prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimine ja kadu Põhjavee puhul Eesmärgid saasteainete põhjavette viimise ärahoidmine või piiramisene ning kõigi põhjaveekogumite seisundi halvenemise ärahoidmine kaitsevad, parandavad ja taastada põhjaveekogumeid ning tagavad põhjavee võtmise ja taastumise tasakaalu, eesmärgiga saavutada põhjavee hea seisund
keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava, omavaheline seos: o Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan o juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest o arvestab mitmete teiste arengukavadega (nt. Eesti kalanduse strateegia, Eesti maaelu strateegia ja arengukava 2007-2013, Looduskaitse arengukava aastani 2035 jne) o keskkonnategevuskava peaeesmärgiks on nimekiri riiklikult prioriteetsetest tegevustest Eesti keskkonnastrateegias määratletud keskkonnapoliitika põhieesmärkide saavutamiseks o keskkonnastrateegial ja keskkonnategevuskaval on samasugused esmatähtsad valdkonnad (keskkond, tervis, loodusvarade säästlik kasutamine jne) keskkonnastrateegia põhiprintsiibid (põhimõtted): o keskkonnahoid – säästev areng, keskkonnapiirangud o ennetus – ennetus on odavam ja tulemusrikas
Me ei suuda identifitseerida kõiki riske. Riskianalüüs näitab, kui palju testida ja millele keskenduda. Testimine vähendab riske, mitte ei kõrvalda neid. Analüüs, planeerimine ja disain on olulised. Testi eesmärgid peavad olema määratletud ja arusaadavad, seotud lõppkasutaja vajadustega. Ehk siis – Vastavalt riskianalüüsile koostatakse ka testimiseks acceptance kriteeriumid ja testitakse vastu neid. Testimine vähendab riske. Protsess: - Koosta nimekiri prioriteetsetest riskidest. - Vii läbi testimine, mis käsitleb iga riski. - Riskide kadumise ja uute riskide tekkimise käigus muuda vajadusel testimise tööjaotust, et keskenduda jooksvatele tulemustele Kasutajaabi (Servicedesk) Eesmärk : Esindada teenusepakkujat kliendi eest ainukese kontaktpunktina. [SPOC = Single Point of contact] Teostada juhtumihalduse protsessi juhtumi omanikuna kuni selle lõpliku lahendamiseni. CSF: 1. Arusaamine ärist; 2. treenitud personal; 3. SLAd olemas/kasutusel
ulatuses. Samuti toodi välja vajadus KMH konkreetsemate protseduuride kehtestamiseks. Vajadus ettepanekute tegemise juures arvestada sellega, et tegevustes ei esineks katvust, kordust ning seda, et võimalusel tuleb hinnata tegevusega seotud tulu ja kulu. Samuti rõhutati, et arvestada tuleb eri liikmesriikide erinevat maj arengu taset ning looduslikke tingimusi. Toodi välja loetelu prioriteetsetest valdkondadest (nt ohtlikud kemikaalid, mürareostus, Vahemere kaitse, ohtlikud jäätmed, koostöö arengumaadega). 4. keskkonnaprogramm (19871992): Uuteks elementideks kkpols: kknormide kehtest, kkõigusaktide rakend, järelevalve tugevdamise vajadus, kkinfi ja hariduse oluline roll. Uued kktegevused: biotehnoloogia, looduskorraldus, pinnase ja muldade kaitse, linna, ranniku ja mägipiirkondade areng. 5
3. Rahvuslike parlamentide rolli muutumine globaliseeruval poliitika- ja majandusmaastikul nõuab kindlate mehhanismide rajamist rahva esindajate ja parlamentaarse järelevalve nimetamisel. 4. Kord kahe aasta jooksul peaks Haridus- ja teadusministeerium, mis juhib uuringuid kogu täidesaatva võimu tasandil, andma Riigikogu kultuurikomisjonile ülevaate tehtud uuringutest, et arutada uuringute probleeme ja prioriteete. 5. Igaaastane seaduseelnõude kava peaks sisaldama nimekirja prioriteetsetest uurimisvaldkondadest koos vastava eelarvega. Manderkerni raport – kuskohast leiame üldise õigusloome kvaliteedi hindamise meetodi või printsiibid, millest kvaliteetne õigusloome peaks lähtuma. Õigusloome kvaliteedi hindamise meetodi omapärane defineerimine läbib seitsme üldise põhimõtte. 1. vajalikkus – enne uue poliitika rakendamist tuleb kindlaks teha, kas selleks on ilmtingimata