kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid • Konsistentsi tagavad argumendid • Kontekstuaalne argument- normi asend seaduse tekstis • Mõistelissüstemaatilised argumendid • Printsiibilised argumendid • Spetsiaalsed juriidilised argumendid • Prejuditsiaalsed argumendid • Ajaloolised argumendid 4. Üldised praktilised argumendid Põhiseaduse konformne, rahvusvahelise õiguse sõbralik, Euroopa Liidu õigusega konformne tõlgendamine PS konformne tõlgendamine- põhiseadusest alama seadusega koos tõlgendamine RV õiguse sõbralik tõlgendamine EL õigusega konformne tõlgendamine Põhiseaduse aluspõhimõtted
2.Süstemaatilised argumendid seadus peab moodustama mingi mõistuspärase süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a)Konsistentsi tagavad eesmärgiks on vältida vastuolusid b)Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõistelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e)Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks on vältida vastuolusid b. Kontekstuaalsed argumendid – esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c. Mõistelis-süstemaatlised – lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d. Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario, argumentum a fortiori (seda enam) – eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui
3. Süstemaatilised argumendid seadus peab moodustama mingi mõistuspärase süsteemi, see süsteem võib olla loodud kahel viisil 1) PS enda sees 2) asetades PS laiemasse konteksti a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks on vältida vastuolusid b) Kontekstuaalsed argumendid esemeks on normi asend seaduse tektsis. Kasutatakse tavapäraselt süstemaatilise argumendi tähenduses c) Mõsitelis-süstemaatlised lähtuvad aine süstemaatilisest läbitöötatusest. d) Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste printsiibilisest iseloomust, selle iseloomu tagajärjeks on, et põhiõigused kollideeruvad (on vastassuunalised, põrkuvad) e) Spetsiaalsed juriidilised argumendid - on nt analoogia; argumentum e contrario,argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusegareguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
teleoloogiline 3. Süstemaatiliseda a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
b. ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud § 65 p.7 c. Kontekstuaalsed – viitab normi asukohale seaduse kontekstis § 27 (on põhiõigus oma asukoha tõttu) d. Mõistelis-süstemaatiline – lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest (riigi mõiste kolme elemendi õpetus e. Printsiibilised – normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel, nende tagajärjeks on kollisioonid, mis tuleb lahendada kaalumise teel (nt sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi) f. Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia g. Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele h
- See, mida esivanemad PS luues tahtsid? - Süstemaatilised argumendid: - Konsistentsi tagavad argumendid argumendid on vastuolude vältimiseks - Kontekstuaalsed argumendid süsteemiline kitsamas tähenduses hõlmab ainult kontekstuaalset - Mõistelis-süstemaatilised argumendid - iga argument on mõisteliselt süstemaatiliselt läbitöötatud (riigiõiguse aluse vundament) - Printsiibilised argumendid lähtuvad põhiõiguste ja teiste PS põhimõtete printsiibilisest iseloomust (peandumise kaks liiki: norm=reegel või norm=printsiip; lähtub peandumise iseloomust; normi puhul peandumine ütleb, et tuleb teha ühtmoodi vastuvaidlemata (kui erandit pole); printsiibi puhul peandumine teise struktuuriga kehtib kõige ulatuslikumal määral); kaalumisargumendid on printsiibi argumendid
· Puudutavad aine mõistelist läbitöötatust · Anglo-ameerika riikidel ei püütagi süsteemi saavutada · Kohtuotsused on nagu kett-romaan (iga kohtunik kirjutab oma novelli ja järgmine jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi ja kirjutab oma mõtted) See on primitiivsete õiguste tunnus. · §3 lg1 · Tagab ja loob lõppastmed süsteemi d. Printsiibilised argumendid · Lähtuvad sellest, et enamik põhiseaduse norme on printsiibilise iseloomuga · Nende kokkupuute korral tuleb kaaluda. Nt ajakirjandus vabadus vs isiku eraelu. Väärikus ja väljendusvabadus e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid · Analoogia või argumentum e contrario või argumentum a fortiori · §8 lg1 mis saab siis, kui vanemaid on kaks
annaabi.ee 
