Hingamisprotsessil on 3 etappi: 1. etapp (glükolüüs) toimub raku tsütoplasmas, 2. etapp (tsitraaditsükkel) ja 3. etapp (hingamisahel) toimuvad mitokondrites. 1.1.2.3 Anaeroobne `hingamine' mõnedel bakteritel toimub hapnikuvabas keskkonnas keemiliste ühendite oksüdeerimise näol (käärimine). Joonis 1. Primaarproduktsiooni jagunemine 1 Primaarprodutsentide peamised rühmad ja nende levik maailmameres Ökoloogiline grupp Takson Peamine levikuala Fütoplankton Bacillariophyta ehk Kõikjla maailmameres, eriti parasvöötmes ja ränivetikad subpolaarsetel aladel ning rannikumere upwellingu piirkonnas. Dinophyta ehk Kõikjal maailmameres
Läbipaistvus on olnud 1,3-2,8 m. Kõige väiksem läbipaistvus oli aastal 2003 väärtusega 1,3 m. Kõige läbipaistvam oli vesi 2008 aastal 2,8 meetrit. Suvekuudel on läbipaistvus väiksem kui talvel. Talvel ja kevadel on läbipaistvus suurem, sest siis on lumesulamisvesi. Vee läbipaistvus on keskmine, mis tähendab, et järv on eutroofne. Eutroofseks ehk rohketoiteliseks loetakse järve, millel on kõrge toitainete sisaldus ja seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus. Sageli esineb veeõitsenguid, mille tõttu on vesi sogane ja veekvaliteet madal. Põhjakiht on sageli hapnikuvaene, äärmisel juhul anoksline ja sellest tulenevalt ei saa seal elada kalaliigid, kes vajavad hapnikurikast vett. Hapnikuvaegus on iseäralik eriti madalatele järvedele. Tabel 4. Andmed näitavad, et talvekuudel on Ähijärves väga vähe hapnikku.
Nohipalu Valgjärv, Viitna Pikkjärv Huumustoitelised e düstroofsed (9%) - tüüpilised pruuni veega a) metsasus 51% rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga b) soostumus 21,5 % resotussõrnad. Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5% seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja kogupindalast tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus. Võrtsjärv, Vasula järv Düseutroofne ehk segatoiteline järv d) jõgede arv ja kogupikkus 2084 vooluveekogu 2011 aasta seisuga EELISes (36,6%) - järv, millele on iseloomulik kõrge biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike e) meresaarte arv rannikumeres ligi 1500 saart mineraalainete sisaldus
sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel). Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende
jaotus,--> planktoni arengut Tugev lainetus pärsib ka veesisese ja ujulehtedega taimestiku arengut. Veekogu tervendamise esmane tingimus - välisreostuse lõpetamine Veekogude tervendamise insenertehnilised meetodid - Järve mahu muutmine (suurem veemass on stabiilsem), Vee bilansi muutmine (veevahetuse suurendamine tasakaalustab protsesse), Aereeerimine ja oksüdeerimine, Teatud veekihi eemaldamine, Biomassi eemaldamine (enamasti primaarprodutsentide), Biogeenide keemiline sadestamine, Setete ärastamine, nende isoleerimine vmt., Algitsiidide kasutamine Riplox meetodi põhimõte - Riplox meetodit kasutatakse kui settes on vähe biogeene siduvaid ühendeid. Sel juhul võib tavaline aereerimine anda soovitule vastupidiseid tulemusi. Aereerimise käigus tuuakse aina rohkem biogeene ringlusse. Riplox on arvestatud ühekordseks veekogu mõjutuseks suhteliselt lühikese aja jooksul ning sellest piisab vähemalt teoreetiliselt kauaks ajaks,
Suurimate veekogude Läänemere, Peipsi järve ja Narva jõe veekvaliteet ei olene mitte niivõrd meist kui Venemaast ja teistest Läänemere maadest. 16.Vee-ökosüsteemide toiduahelate eripärad. Toitumisahel e. toiduahel ·Toiduenergia ülekandmine primaarprodutsendilt(roheliselt taimelt) mitut järku tarbijatele iga ülekande kasutegur10-20% ·max. võimalik4-5 etappi(ahela lüli) mida lähemal on organism ahela alguseni, seda rohkem jõuab temani primaarprodutsentide poolt fikseeritud energiast. taimedest ühesuguse arvu etappidekaugusel olevad organismid on samal troofilisel tasemel Veekogu toiduahelate komponendid ·Primaarprodutsendid ·Taimtoidulised loomad-herbivoorid ·Detriidi ja bakterite tarbijad ·Kiskjad ·Orgaanilise aine lagundajad ·Fütoplankton- (fütoplankton, väävlibakterid, veetaimed)peamine toiduahelate alglüli koosneb põhiliselt mikrovetikatest paiknevad ülemises veekihis,kuhu ulatub valgus
Võtmeliikide avastamine on oluline bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt. 44. Liigirikkus ja ökosüsteemide omadused. Needihüpotees. Liigsete liikide hüpotees. Kõik liigid annavad väikese, kuid oluise panuse biosfääri integreeritusse ehk needihüpotees. Iga liik mängib oma osa Maakera ühtsuses, ja on piirid: kui mitu neeti võib välja kukkuda enne kui süsteemi tabab kollaps. Liigsete liikide hüpotees on, et liigirikkus on ebaoluline, oluline on, et primaarprodutsentide, tarbijate, lagundajate jne biomass säiliks ja kui see nii on, siis igasugune süsteem üldiselt funktsioneerib suurepäraselt ka väga väheste liikidega. Otsustamine kumb hüpotees on õige, on erakordselt keeruline. 45. Tõendid fossiilsete ökosüsteemide kohta. Enamus ökosüsteeme, mis eksisteerisid üle 600 miljoni aasta tagasi on olnud väiksema liigirikkusega kui olemasolevad ning need vaesunud ürgsed kooslused pidid taluma terve hula juhuslikke väljasuremisi
Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel).Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 21. Bakterite roll veekogu aineringetes. i. Nitrifikatsioon looduses
(karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad). Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel). Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära
annaabi.ee 
