A. 1. Primaarenergia, primaarenergia ressursid ja varustatus. Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. 2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia. Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia
stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on põlevkivi tootmise ja kasutamise suur osatähtsus energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele. Põlevkivi kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses. Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu
energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstusliku tootmise kogemus olemas. Ka kavandatavad kõrged saastemaksud ja uute põlevkivikaevanduste avamise ranged keskkonnakaitsetingimused panevad varsti lõpu põlevkivienergeetikale, sest energiatootmine põlevkivist on väga jäätmemahukas.
Energia kasutamise mõjusus Eestis on madal. See on peamiselt tingitud asjaolust, et puuduvad suured hüdroelektrijaamad ning üle 90% elektrienergiast toodetakse kondensatsioonielektrijaamade poolt, mille kasutegur on ca 30%. Energiasektori efektiivsuse näitajat vähendavad ka kaod elektri- ja kaugküttevõrkudes ning muundatud energia (elekter, põlevkiviõli ja -koks, turbabrikett, puiduhake) eksport. Sisemajanduse koguprodukti energiamahukus (primaarenergiaga varustatuse suhe SKP-sse) on Eestis tunduvalt vähenenud, jäädes 2005. aastal esimest korda alla 1000 kgoe8 1000 euro kohta. Siiski jääb Eesti selle säästva arengu näitaja osas Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel veel oluliselt maha EL keskmisest tasemest, samuti võrreldava kliimaga naaberriikidest. Ennekõike on see tingitud meie SKP madalast tasemest. Eesti energiaressurssides ja primaarenergia bilansis on kodumaiste energiaallikate
varu, toodangu ja impordi summa. lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste rahavoogude väärtuse muutust ajas, või siis kvaliteeti. Tõenäosuslike valikuuringute tasuvusajaga sissetulekute Primaarenergiaga varustatus on võrdne puudus on see, et need nõuavad üldkogumi (rahasissevoogude) diskonteeritud väärtustel, kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu nimekirja olemasolu. Vastava nimekirja mis seda arvestab. hoidmisel ja vedamisel ning saadakse (registri) loomine ja ülapidamine on aga Näiteks diskonteerimismäär 10% tähendab,
kasutada koguseliselt vähemalt kaks korda enam, kui seda praegu tehakse. Puit biokütuste rakendamine Eestis, 2002 aasta andmetel (2) Küttepuude tootmine 1 571 000 tihumeetrit Puiduhakke tootmine ja puidujäätmete varumine kütuseks 1 751 000 tihumeetrit Puitpelletite toodang, hinnanguliselt 170 000 tonni Puitbriketi toodang, hinnanguliselt 40 000 tonni Puitkütuste osatähtsus primaarenergiaga varustatuses 11,2% Puitkütusel töötavaid katlaid 792 Puitkütusel töötavate katelde koguvõimsus 768 MW Puitkütusel töötavate katelde soojustoodang 1 715 449 GWh Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Eestis 26,4% Puitkütuste baasil toodetud soojuse osatähtsus kogu soojustoodangust Pärnumaal 54,1%
Villu Vares Energia ja keskkond 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS 1.1 Energiakasutus maailmas ja Eestis Energiavajadus maailmas kasvab pidevalt ja sellega koos suureneb ka primaarenergia kasutus (vt Joonis 1 .1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja teiselt poolt majanduse kiire areng arengumaades. Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele
elektrijaamades. Viimased aastakümned on tähtsaim energiaallikas olnud kahtlemata nafta. Eestis võimalikku kasutust leidvate alternatiivkütuste seast võiks välja tuua: *pilliroog, *päideroog, *puukoor. 3 Eesti energeetika aluseks jääb veel pikaks ajaks põlevkivi Eesti energeetika selgrooks on olnud põlevkivi ja suuresti jääb nii ka lähitulevikus, vaatamata suurenevatele keskkonnakaitselistele piirangutele. 2005. aastal oli põlevkivi osakaal meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Põlevkivi kasutamisel on kaks tähtsat positiivset momenti: riigi energeetiline varustuskindlus ja vähene sõltuvus maailmaturu hindadest. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvad kolm asbekti: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnakaitseline. Põlevkivi annab tööd ja eluks vajalikku kindlustunnet paljudele inimestele ning seetõttu on loomulik, et KirdeEesti elanikkond valdavas osas toetab põlevkivikaevandamise jätkamist.
aastatest, on puitkütused endiselt tähtsuselt teisel kohal kodumaiste kütuste hulgas. Energeetikas kasutatava puidu biomassi kogus sõltub lubatud raiemahust, mis "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" järgi on 12-15 milj m3 /2/. Kuigi viimastel aastatel on sellest potentsiaalsest mahust kasutust leidnud vaid pool, on siiski puitkütused saavutanud juhtpositsiooni biokütuste hulgas ning näiteks 2010. aastal oli primaarenergiaga varustatuses puidu ja turba osatähtus juba 14,6% /3/. Traditsioonilise küttepuidu tootmine on pika aja jooksul jäänud muutumatuks, sest eriti väljaspool Tallinna on see eramajapidamiste peamiseks kütuseks. Puitkütuste eelistamist soodustab sobivate kütteseadmete (ahjud, kaminad, pliidid, jt.) olemasolu, maarahva madal ostujõud, kohalike puiduressursside olemasolu ja suhteliselt odav tööjõud küttepuidu tootmiseks.
annaabi.ee 
