.. ......................................................................................................................................... .. 6. Romanovite valitsemisaja alguses oli prikaase 6. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 7. Prikaaside asutamise kindlad süsteemid olid loodud eri valitsemisharude järgi. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 8. Alamatel ametnikel oli võimalus omandada minimaalne haridus. ....................................................................
Riigikorraldus korrastati. 22.Nimete Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal! Tugevdati sõjaväge, rajati sõjaväelisi õppeasutusi, loodi uus nekrutitevõtmisel põhinev sõjavägi, loodi uus sõjaväelaste ja riigiametnike hierarhia. Tugevdati majandust, sõjavägi vajas paremat relvastust, võeti kasutusele rauamaagi varud, rajati kaevandusi, manufaktuur ja tehaseid. Korrastati maksusüsteemi, seati sisse pearahamaks. Reformiti riigivalitsemist, prikaaside asemel tulid kolleegiumid. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid! Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbmine. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. 24.Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II ? Ta kavandas suuri
Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, senised välismaalastest ohvitserid asendati vene aadlikega, loodi navigatsiooni ja suurtükiväekoole, määrati sisse teenistusastmete tabel; raua tootmiseks võeti kasutusse Uurali rauamaagivarud, mundrite ja purjete valmistamiseks rajati riidemanufaktuure; senine Bojaaride duuma asendas Peeter lähikondlastest ja sugulastest koosnevad senatiga, prikaaside asemele rajas kollegiumid; uue halduskorraldusega jagati riik kümmekonnaks kubermanguks; kiriku allutamine riigile, patriarhi koht kaotati ning kirku juhtumiseks loodi sinod; riigikassa täitmiseks kehtestati isikumaksud, millest olid vabastatud vaid aadlikud ja vaimulikud, sellest ülevaate saamiseks hakati korraldama hingerevisjone; pealinn kolis Moskvast Peterburi, mille
kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Maakogu-seisuslik esindus. Esimene esinduskogu kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga, et rahustada rahvast. Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eeskätt välispoliitikat .Eriti tähtsaid otsuseid langetas
kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17.sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks.Prikaasid-moodustasid riigi administratiivaparaadi põhiosa,tekkisid 16.saj.Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22,aga vastavalt vajadustele loodi neid juurde,17.saj keskpaigaks oli neid juba üle 40.Nende asutamisel puudus kindel süsteem,olid loodud eri valitsemisharude järgi.Djakid-kujunesid seoses prikaaside tegevusega,ametnikkondadest tähtsaim,pärinesid tavaliselt aadlike seast.Vojevoodkonnad-loodi kohaliku halduse tsentraliseerimiseks,moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga.Maakogu-tekkis 16.saj.Esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a.seoses Moskva ülestõusuga,et rahustada rahvast.Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos,käsitledes eeskätt välispoliitikat
kutsuda generaalstaadid. Bojaaride Duuma ja prikaasid. Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond, tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, moodustati selleks vv linnast koos maakonna. Eesotsas keskvõimuseatud vojevood. Maakogud Seisuslik esindus tekkis Venes 16saj, esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a, seoses Moskva ülestõusuga. Ivan IV oli vastu, kuid siiski sunnitud aksepteerima maakogu. 1584.a nim
huvides, seda peeti "valitseja praktiliseks kasuks" Vene arhivaarid peavad oma arhiivinduse sünniajaks Peeter I reforme, millega likvideeriti vanad asutused. Peeter I tegevus tõi kaasa reformid nii riigiasutustes kui arhiivides. · 1711 loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan) · 1712 ka Senati arhiiv. Võeti kasutusele termin "arhiiv". · 1715 moodustati kolleegiumid, uued valitsemisorganid seniste prikaaside asemel. Vanade prikaaside paberid saadeti Senati arhiivi. 1720. a anti välja üleüldine reglement kolleegiumitele, kantseleidele ja kontoritele, mis sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736
I vene valitseja, kellest tema elu aegseid pilte. Ikoon temast. Samuti ka võimalik portree, ka skulptuur-portree ( Tlna suurtükk Liivi sõja ajal, need viidi Peterburi, Peeter-Pauli kindlusesse; 3 aastaselt võimule. Regentvalitsus. Seal inimeste rühm, kes pisikese Ivani eest riiki valitsesid. Moskva riik jäi püsima. Regentvalitsus valitses normilt, pol midagi erilist ei juhtunud. Seal olid suures sisemised probleemid. See kes parasjagu juhtival kohal, muutlikus. Kujunes 16.saj prikaaside süsteem (ametnikkonnad, mis tegelevad kindla maa spetsiifikaga). Razrad määras sõjaväejuhte. Vojevood. Kuj kohalik omavalitsus e gubaa (madalam kohtusüsteem, kus valitseja kõrval bojaaride duuma, mis valitsejale nõu annab. 16.saj tähendab bojaaride tuuma liiget, pole päritav koht.; valitav. Kõrgeim riigiorgan). Riik toimis hästi kui tsaar veel alakas oli. Olulisel kohal
Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel eelkõige nõu saamiseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid (16.saj tekkinud) Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22, kuid tekkis juurde. Enamik neist oli loodud eri valitsemisharude järgi ,teise osa moodustasid territoriaalsed prikaasid, kolmandad olid ellu kutsutud mõne kitsama ülesande lahendamiseks mõnikord ka ajutiselt. Segadust suurendas asjaolu, et mõne haruga tegeles mitu prikaasi. Prikaaside tugevusega seoses kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsamad olid djakid, kes pärinesid aadlike seast (tavaliselt). Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Eesotsas oli vojevood. Maakogud Maakogu kui seisuslik esindus tekkis juba 16.saj. Esimene kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga. Järgnevatel alustati reforme. Ivan IV suhtus eitavalt seisuste esindusse ning oli selle
nekrutivõtmise teel, välismaalastest ohvitserid asendati järk-järgult vene aadlikega, metallitootmise suurendamine, sest Venemaa vajas paremat relvastust, rajati riidemanufaktuure, Peeter I loobus vabapalgalisest tööst sunnitöö kasuks. Muudeti valitsusasutuste struktuuri- bojaaride duuma tähtsus vähenes ning Peeter asendas selle oma sõpradest koosneva senatiga. Kolleegiumid prikaaside asemel. Uue halduskorraga jagati riik 10 kubermanguks. Kiriku allutamine riigile, mindi üle üldisele isikumaksule. Peterburi ülesehitamine oli üks euroopastamise kavandist. Venemaa euroopalikumaks muutmine piirdus paljudel juhtudel üksnes välise küljega: keelati kanda trad. Vene riietust ja pikki habemeid, seltskonna ellu kaasati naised, ajaarvamine muudeti euroopalikumaks.
Armeele mundri- ja laevastikule purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure. Kiirustades võimsa tööstuse rajamisega, loobus Peeter I vabapalgalisest tööst sunnitöö kasuks. Töötingimused olid ebainimlikud. Pagemise vältimiseks aheldati kaevandustöölised vagonettide külge. Põhjalikult muudeti valitsusasutuste struktuuri. Bojaaride duuma tähtsus jäi aasta-aastalt väiksemaks, kuni Peeter I asendas selle 1711 oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga. Prikaaside asemele rajas Peeter I kolleegiumid. Nende arv oli prikaaside omast tunduvalt väiksem (1012) ning tegevus täpsemalt piiritletud. Uue halduskorraldusega jagati riik kümnekonnaks kubermanguks. Oluliseks sammuks oli kiriku allutamine riigile. Patriarhi koht kaotati ning kiriku juhtimiseks loodi sinod, mis muudeti kolleegiumile sarnaseks riiklikus ametiasutuseks. Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle üldisele isikumaksule pearahale, mida tasus kogu meessoost
annaabi.ee 
