Luunja Keskkool PRIIT VÕIGEMAST (REFERAAT) Koostas: Alo Treial Klass: 7.a Juhendaja: Anneli Jõgioja Luunja, 2005 Priit Võigemast Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lav...
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast...
Ott Aardam Ott Aardam on sündinud 1. juulil 1980 Orissaares, ta on noor näitleja. Koolis talle käia ei meeldinud pigem oleks ta veetnud terve päeva kodus. Koolis ei meeldinud talle see, et seal ei olnud tal vabadust. Kuid hariduse ta kätte sai. Põhihariduse on ta saanud Orissaare Gümnaasiumist, keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja 2002. aastal lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Ott on tahtnud juba väikesest peale näitlejaks saada. Alates aastast 2002 töötab ta Ugala teatris. Ta on teinud palju häid rolle Ugala teatri laval. Näiteks näidendis ,,Lõika maha ja lase jalga" mängis ta mister Widdelli, näidendis ,,Anna Karenina" oli ta kindral Serpuhhovskkoi, Jürit mängis ta näidendis ,,Keisri hull." Ta lõi kaasa ka filmis ,, Nimed marmortahvlil" kus ta tõestas, et on väga hea näileja. Ta mängis seal koolinoort Kohalpuud. Veel lööb ta kaasa eestlaste lemmikseriaalis ,,Õnne 13" seal ta mängib Jaanust. Ott on teinud ka lavastajatööd. Prii...
Konsterdiarvustus Rujamaagia Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võim...
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin V...
Muusikal "Grease" Käisin oktoobris vaatamas Jim Jacobs'i ja Warren Casey muusikali "Grease". Kuna varasemalt olen seda mitu korda vaatamas käinud, peaosatäitjateks olid siis Priit Võigemast ja Liisi Koikson, siis olid minu ootused uue versiooni suhtes kõrged. Sel korral olid peaosatäitjateks Meribel Müürsepp ja Priit Strandberg. Nad said oma osaga väga hästi hakkama, kuid mina pettusin selles uuemas versioonis. Vokaalselt oli kõik väga hea, mina ootasin lihtsalt midagi sellist, mida mäletasin oma varasematest kogemustest. Esiteks oli lava keskele paigutatud suur auto esiots, mida siis vastavalt vajadusele lahti võeti ja jälle kokku tagasi pandi. See ei meenutanud üldse tegevuskohta, Rydelli keskkooli. Pigem oli see nagu autotöökoda. Teiseks, välja oli jäetud palju minu lemmikhetki ning laulude järjekorda oli muudetud. Ma saan muidugi aru, et ei saagi teha täpselt sa...
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju o...
Grease "Grease" on ülemaailma tuntud muusikal ameerika noortest. Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Eestis toimus esietendus 24. märtsil 2004. Seekord mängisid peaosa Priit Võigemast ja Liisi Koikson. . Mina käisin muusikali vaatamas 30 . septembril 2004. Grease loomisest: Aastal 1963 Kohtuvad Jim ja Warren teatritrupis ning neist saavad suured sõbrad. Mõned aastad hiljem tuleb neil mõte teha muusikal. Lõpuks valmibki muusikal, mille nimeks saab "Grease". Muusikal kestis esialgu 5 tundi ning nad katsetavad seda esimest korda laval aastal 1971. See näitas muusikali edu ning sellest saab väga menukas lavatükk. Otsustatakse ka valmistada selle ainel film , mida soovivad maailmale näidata 2 New Yorgi produtsenti. 1972 aastal algab Grease tähelend. Alles 1978 . aastal valmib film , mille peaosas on John Travolta ja Olivia New...
Kontserdi analüüs Mina käisin 11. mail Nokia Kontserdimajas vaatamas-kuulamsas muusikali „ Grease ’’, mille lavastajaks on rootslane Georg Malvius. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategel...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarme...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist ...
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni lavastatud linalugu ,,Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase menuromaanil, mis tänaseks võtnud sisse kindla koha Eesti kirjandusklassikas ja mis annab tõetruu ja kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud Eesti poisid otse koolipingist tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pa...
Muusikal Grease Hanna-Marii Kaljas Lavastaja Georg Malvius Ta 68 aastane on Rootsi Click to edit Master text styles rezissöör ja muusikarezii Second level professor, kes kolis eestisse pea Third level 35 aastat tagasi tänu Eri Fourth level Klasile. Ta kutsus Georgi Fifth level Eestisse lavastusi lavastama. Nüüdseks on Malvius lavastanud Eestis juba 17 lavastust, millest esimene oli "Viiuldaja katusel". Ta teinud lavastusi nii Estonias, Vanemuises kui ka Draamatearis. Koreograaf Adrienne Abjörn Ta on samuti Rootsist pärit. Ta on väga tunnustatud koreograaf maailmas. Click to edit Master text styles ...
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus on rohkem sündmusi, ning sellepärast tundub selle Nipernaadi mulle huvitavam. Ta valetab ennast sulaseks, pastoriks, propsilaadijaks, taluperemeheks, parvepoisiks, sookuivatajaks, varan...
Rockooper RUJA Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) ...
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa s...
LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L...
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes arm...
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwa...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava in...
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
annaabi.ee 
