1949. aasta Märtsiküüditamine 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni viidi Eestis läbi massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Operatiivplaan Priboi Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aastal 26. novembril välja antud seadlus. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. 28. jaanuaril võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs" ning järgmisel päeval ka otsuse nr. 390-138ss kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta.
Märtsiküüditamisel kaotati 2,5% elanikkonnast. 26.märtsil saadeti Tapa Raudteejaamast teele 992 inimest ning 29.märts Võru Raudteejaamast 1064 inimest. Küüditamisopratsiooni käigus viidi Eestist Siberisse üle 20000 inimese. Suurem osa küüditatutes saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Valdava osa küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud. Operatsioon "Priboi" käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese. Operatsioon Priboi on välksõda Baltikumi rahvaste vastu. Kasutatud allikad http:// et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCditamine http:// et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rtsik%C3%BC%C 3%BCditamine http://www.estonica.org/et/1949_a_m%C3%A4rt sik%C3%BC%C3%BCditamine / http:// et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCdita mine
asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Raske töö, nälg ja kurnatus said sealgi saatuslikuks pea pooltele, pärast sõda õnnestus koju naasta 49% küüditatutest. 1949. aasta märtsis viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi järjekordne suurküüditamine. Nõukogude võim otsustas Eestist igaveseks NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse eriasumisele saata 22 326 inimest. Kokku kuulus Balti riikidest väljasaatmisele üle 100 000 süütu inimese. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi" (Murdlainetus) ning selle otseseks juhtimiseks moodustati Riiga NSV Liidu sisevägede ajutine staap. Kokku kaasati küüditamisaktsiooni läbiviimiseks üle 76 000 inimese, kellest valdava osa moodustasid kohalikud nõukogude aktivistid. Väljasaadetavate tabamiseks moodustati Eestis 1987 operatiivgruppi ning nähti ette 16 pealelaadimispunkti ja 19 esheloni moodustamine. Hoolikalt ettevalmistatud operatsioon loodeti läbi viia ühe päevaga. Eestis algas küüditamine 25
kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis tähendas maa sundvõõrandamist. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli
Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahutused, sest kardeti rahvuskultuuri hääbumist, mis tipnesid vastupanuliikumistega maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Rahvas hakkas üha enam veenduma, et poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja ela-misväärseks muuta. Levis metsavendlus, mis küll murti; seda peamiselt maaelanike (metsavendade peamiste abista-jate) küüditamist ette nägeva operatsiooni Priboi abil. Eestlaste liikumised viisid Balti apellini (baltlaste ühiskiri), milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisapro-tokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Sel ajal, kui eesti rahvas pead tõstis, toimus aga tugev ENSV industrialiseerimine, mis seisnes rasketööstuse eelisarendamises. Enne seda te-geleti veel maareformide, jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamise ning sundkollektiviseerimisega, millest viima-ne põhjustas
Rahva hulgas oli kirjal poolehoid, võimulolijad suundusid kirja koostajate vastu. Kiri pehmendas venestamispoliitikat. Metsavendlus-1944-1953 vastupanu peamine vorm. Elati kohalike abist, tegutseti üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna. Helsingi grupid- NSV liit kirjutas alla 1975 Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile. Loodeti, et
aastal ja mis oli selle tagajärg? Küüditamise eesmärk oli “nõukogudevastastest elementidest” vabanemine, vältimaks Peeter I viga Baltimaade vallutamisel ning jätta põlisrahvas oma kodumaale. 1941. aasta juuniküüditamine viis metsavendluse tekkeni, Suvesõja sündmusteni, ning veel tuhanded inimesed hukkusid ja sattusid Venemaa vangilaagritesse. 8. Mis eesmärgil küüditati inimesi Eestist 1949.aastal ja mis oli selle tagajärg? Operatsioon “Priboi” oli järjekordne “puhastusaktsioon” ,,mis pidi Eesti külad ja linnad vabastama nõukogude korra kindlustamist takistavatest “kulakutest”, “kodanlikest natsionalistidest”, nende relvastatud “bandedest”, Eestile omasest talude süsteemist tervikuna. Julgeolekuorganite andmetel saadeti küüditamiseoperatsiooniga Eestist välja 7552 perekonda ehk 20 702 isikut. Siberis alluti rangele järelvalvele.
Selle eest pageti ka metsa mis suurendas metsavendade ridu. N- võimud meelitasi metsavendi metsadest välja lubades neile amnestiat aga kuna tegelikutl seda ei tehtud , jäid paljud mehed ikka metsa. Kõigele lisandus veel ka vaimne vägivald . Ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõja eelne kultuur keelustati ja vohas punapropaganda. 1945. aastal saadeti 407 Eesti sakslast metsatöödele. Märtsiküüditamine (operatsioon Priboi ehk murdlaine) ööl vastu 26 . märtsi 1949 küüditati Siberisse 20 722 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed. See küüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu ,et neid kolhoosidesse saada ja võtta ära metsavendade toetajad. Enim kannatasid Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. 1959 aastal naases koju üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu . Noorte salaorganisatsioonid e põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli küllalti ulatuslik
Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavate tühjades kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele. Suuroperatsioonile anti nimeks "Priboi" (Murdlainetus) ning selle otseseks juhtimiseks moodustati Riiga NSV Liidu sisevägede ajutine staap. Kokku kaasati küüditamisaktsiooni läbiviimiseks üle 76 000 inimese, kellest valdava osa moodustasid kohalikud nõukogude aktivistid. Väljasaadetavate tabamiseks moodustati Eestis 1987 operatiivgruppi ning nähti ette 16 pealelaadimispunkti ja 19 esheloni moodustamine. Hoolikalt ettevalmistatud operatsioon loodeti läbi viia ühe päevaga.
Nõukogude vägivallapoliitika oli väga mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide alla. Juba 1944. aastal algasid eestis Saksa okupatsiooni toetajate massilised arreteerimised.Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva võimu ideoloogilstes vaadetes ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Kolmes balti liiduvabariigis toimus korraga märtsiküüditamine, ametlikult Priboi, mille käigus saadeti ööl vastu 26. Märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20k inimese. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski ja Novosibriski oblastisse, põhiliselt tegeldi seal siis sunnitööga. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamus eestlasi eitavalt, ja see väljendus ka vastupanus okupatsioonireziimile. Peamiseks vastupanuosutajateks olid metsavennad
aasta lõpuks aga 417 903 passi, sh. 343 057 järgi otsustades mastaapsem: 73 000 arreteeritut eestlasele. ja 2321 vastupanuliikumise mahasurumise 1944. aasta sügisel alanud massilised ar käigus tapetut. reteerimised täitsid lühikese ajaga kõik Eesti Pärast suure sõja lõppu küüditamised siooni “Priboi” (“Murdlaine”) läbiviimiseks. jätkusid. 1945. aasta augustis viidi ära Eesti Siseministeerium eraldas oma keskaparaadist ja sakslased (kokku 407 isikut), kes saadeti maakondlikest osakondadest ning Tallinna metsatöödele Komi ANSVsse (autonoomsesse ohvitseridekoolist julgeolekuorganite abista vabariiki)
. 1944-47 komparteide töölesaamiseks võeti vene ,,seltsimehi" ehk komparteis oli 1945a etnilisi vaid 961/2409, 1263/3592, 1127/3536. Kuid 1945-47 viiekordistus komparteide liikmeskond. 03.1950 EK(b)P KK VIII pleenumil väljendus Stalini paranoia, sest N. Kaortamm vahetati Johannes Käbini vastu. Gosplan riiklik plaanikomitee, mis andis ka Balti riikidele viisaastaku plaane. Eratalude asemele loodi kolhoosid, esimesed 1947a. Priboi ehk ,,Murdlaine" Moskva operatsioon, millega 25.03.1949 viidi läbi küüditamine kulakute, bandiitide, nationaiste vastu, kus Balti piironnast 30 000 peret pidi viidama ehk 95 000 inimest (21 000, 42 000, 32 000). Need viidi pigem Siberisse, kui töölaagritesse, ning paljud naasid. See lõpetas paljuski vastupanu ning sundis inimesed kolhoosidesse. Sellele järgnes veel küüditamisi ja nt sõjajärgsel ajal küüditati Leedust 5% elanikkonnast ehk 128 000.