piirajad, milleks kasutati katapulte, sõjaväkke hakati värbama provintside elanikke, peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest, kus rivistuti malelaua ruutudena asetatud allüksustena, õigus riik toimis seaduslikul alusel ning oli õigusriik, kodanikud olid seaduse kaitse all, kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seaduseandjale, seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadustest ja lähtus pretsedentidest, roomaõigus on tänapäeva euroopa õigussüsteemi aluseks, provintsid ida provintsis oli kõrge kultuur, jõukad linnad, kõneleti kreeka keelt, heal tasemel kaubandus, eksporditi kasitööd jaluksustooteid, lääne provintsi oli tsivilisatsiooni tekkel, põllumajanduslik tootmine, kõneleti ladina keelt, religioon austati vaime ja loodusjõude, igaühes oli mingi jõud, mida nim. nuumeniks, igal majal omad
määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi IdaRooma riik Bütsantsiks nimetatakse 395. aasta Lääne ja idarooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa ehk IdaRooma Keisririik. Ceasar Rooma esimene keiser. Romulus Rooma sai enda nime selle isiku poolt. Jumal Marsi poeg, ning Remuse kaksikvend. Remus Romulus'e kaksikvend, kelle Romulus tappis, et võim enda kätte saada. KESKAEG: ajalooallikad Mõisted: Kroonikad Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, tekkis 5
Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi. Keisririik: Võim kuulus ühele isikule(keisrile), aga väliselt jätkus kõik nii nagu enne, kuigi senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endist viisi auväärne. Leegioni kuulusid ratsaväeüksused ja nad täitsid teisejärgulisi ülesandeid Ku- Rooma eesotsas seisis kuningas ja ta valitses koos senatiga. Va- Rooma riigi eesotsas
piiramistornid. Sõjaväelaagrid kindlustatud muldvallide, palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke. Õigusriik. Seadused kõigile k.a. keiser. Kõik kodanikud võrdsed seaduse ees. Ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, võisid apelleerida keisrile - riigi kõrgeim kohtunik. Ebaseadusliku toimimise korral senati vastuseis - võimult kõrvaldamine? Seadused kuj. pika aja vältel, lähtusid pretsedentidest - varem aset leidnud juhtum. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal hakati õigusalast materjali süstematiseerima, ühtlustama. Roomlased panid aluse ÕIGUSTEADUSELE. Vallutatud alad ajaloolt, ühiskonna arengult, kultuuritasemelt erinevad. Roomlased ei surunud peale oma kultuuri, toimus ainult siis kui provintsid ise soovisid. Poliitikas vajalik ladina keel ja rooma tavade tundmine - romaniseerumine. Jagunesid kahte rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) ja
Sageli saadeti suursugused noored Kreekasse mõne õpetlase juurde oma teadmisi täiendama ja kõnekunsti õppima, et neist tagasitulles saaksid head riigimehed. Rooma õigus Rooma riik oli õigusriik. Seaduslik ülimus kehtis kõigile, kaasa arvatud valitsejatele. Kedagi ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus apelleerida keisrile. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused lähtusid nn. 12 tahvli seadustest ning pretsedentidest. Arvestati ka Kreeka seadusi ja nende põhimõtteid. Keisririigi ajal hakati kogu õigusalast materjali süstematiseerima. Seega panid roomlased aluse õigusteadusele. Rooma linn Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma linna elanike arv peaaegu miljonini. See tingis kiire ja tihti lohaka elamuehituse. Tradistsiooniliste nelinurksete elamute kõrvale ilmusid ka odavad mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju oli neid
määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi .12 tahvli seadused 450. aastal avaldatud esimene Rooma seadusekogu, sellel põhineb kogu hilisem rooma õigus.Suurt täheepanu pöörati protsessi korektsusele,mis tagaks kõikide osapoolte õiguste kaitse. Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi.Seduste loomisel tuginesid roomlasedenamasti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele,st arvestati pretsedenti. 2) kuidas on Rooma mõjutanud tänapäeva õiguskultuuri?
nime ees kasutama kasuisa Caesari nime ja seda tegid hiljem ka tema järeltulijad. Rooma riigi edu aluseks oli võitlusvõimeline ja oma ajal parim sõjavägi (Rooma leegionid). Impeerium oli loodud relva jõul ja püsis tänu Rooma sõjaväe tugevusele. Kogu impeeriumi maa-alal tagatud rahu ja julgeolekut nimetati Rooma rahuks ja see sai alguse Augustus Octavianuse valitsemisajast. Rooma seadused kujunesid välja alates 5.sajandist eKr ja nad lähtusid juba varem asetleidnud juhtumitest ehk pretsedentidest ning kreeka seadustest ja kreeklaste põhimõtetest. Õigusriik on riik, kus kehtib seaduste ülimuslikkus kõigi (sh ka keisri) suhtes. Nii riigikorraldus kui kohtupidamine on seadustega kindlalt määratletud. Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, neid ei tohi ilma kohtuta süüdi mõista ja neil on õigus edasi kaevata. Õigusriik kujunes välja Roomas. Hannibal oli Kartaago väejuht, kes II Puunia sõja ajal sooritas sõjaretke Itaaliasse (218.-203.a. eKr).
keisrite ja tuntud meeste; mitte üldine ajalookäsitlus. Anti välja aastaraamatuid, annaale, mis kajastasid rohkem mingeid sündmusi kui üldist ajalugu. Eristati ka ,,märkmeid" ehk commentarii, nt Caesari enda märkmeid Gallia sõjast, mis pole süstemaatiline ajalookäsitlus, vaid mingi konkreetse sündmuse isikliku nüansiga kirja pandu. Ajalugu nähti kui elu õpetajat (Cicero), see oli kasulik ülevaade seadusloome pretsedentidest, sõdadest, välispoliitikast ning edastas käitumismudeleid olevikuks ja tulevikuks. Ajalookirjutuse puhul hinnati selle tõepärasust: sine ira et studio ("ilma vihata ja erapooletult", Tacitus). Samas oli tähtis ka esteetilise elamuse taotlus, retoorikavõtete kasutamine. Suure osakaalu moodustasid moraaliteemad, see oli rooma ajalookirjanduse eripära võrreldes muu kirjanduslooga. Teemad, mida käsitleti (hiljem rohkem filosoofilise kirjanduse rida): vabaduse/võimu
antikvaarne kirjandus, aastakroonikad; hiljem: biograafiad. minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus Cicero: ,,Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda alati lapseks. Mida muud on ühe inimese elu, kui mitte eelkäijate eludega läbi põimitud ajalooline mälu" (Orator 120) Ajalugu kui elu õpetaja (Cicero: historia magistra vitae est): kasulik: ülevaade seadusloome pretsedentidest, välispoliitikast, sõdadest õpetlik: käitumismudelid olevikuks ja tulevikuks Moraaliteemade suur osakaal: Rooma ajalookirjanduse eripäras võrreldes muu kirjanduslooga vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm Üldtendents: Rooma areng moraalselt langevas joones (minevik seotud kuldse ajastuga) Autorid enamasti sõja ja poliitika taustaga mehed, tegevpoliitikud, mitte
11. Mida kujutab endast kirjutatud konstitutsioon, mida kirjutamata konstitutsioon? Eristatakse kirjutatud ja kirjutamata konstitutsiooni. Kirjutatud konstitutsioon langeb kokku konstitutsiooniga formaalses mõttes. Kirjutamata konstitutsioon on lähedane konstitutsioonile materiaalses mõttes. Kirjutamata konstitutsiooniks võib lugeda ka EL konstitutsiooni, mis koosneb asutamislepingute konstitutsioonilistest sätetest ning Euroopa kohtu sellistest pretsedentidest, mis on konstitutsioonilise iseloomuga. 12. Mida kujutab endast paindlik, mida jäik konstitutsioon? Paindliku konstitutsiooni saab muuta parlament täpselt samasuguses korras nagu iga teist seadust. Paindlikuks loetaks näiteks Briti konstitutsiooni, mille konstitutsiooniliste statuutide muutmiseks erikord puudub. Jäik konstitutsioon s.t. et konstitutsioonilisi norme on raskem muuta kui lihtseaduste norme. Enamik konstitutsioonidest on jäigad. Eesti PS on maailmas üks jäigemaid
annaabi.ee 
