eelistused. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga"
Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga"
Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga"
Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. 2. Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiizis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud piirist allapoole. 3. Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel.
vajadused. Sellist tuleneb ka väga suur mitmekesisus ühiskonna alagruppide elustiilis. Niisuguseid erinevusi väärtustes,arusaamades,normides ja käitumises nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekkivad alati kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev .Kuna küikides ühiskonndades esineb tööjaotus ,spetsialiseerumine ning erinevusedvõimus ja prestiizis,võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas 33.Kultuuritasandid KULTUURITASANDID 1. tsivilisatsiooniline 2. regionaalne 3. rahvuslik 4. grupiline 5. perekondlik 6. individuaalne 34.Kultuuri komponendid KULTUURI UNIVERSAALSED KOMPONENDID: 1. Väärtuseline komponent 2. Normatiivne komponent 3. Tunnetuslik e. kognitiivne komponent 4. Keel, märgid ja sümbolid 5. Esemeline komponent 35
inimese püüdlused ja emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla. Ühiskonnas alagruppidel on paratamatult erinevad võimalused, unikaalsed kogemused ning vajadused. Erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises nim subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Kuna kõikides ühiskondades esineb tööjaotus, spetsialiseerumine ning erinevused võimus ja prestiizis, võib subkultuure leida igas ühiskonnas. Oma olemuselt on subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. On ka selliseid rühmituse, mille liikmed eelistavad jääda isoleerituks kultuuri põhivoolust, et säilitada oma unikaalne elustiil (amishid USAs, ortodokssed juudid). 3
alusel kujuneb vastav hierarhia, millel on erinevad klassid. Klassid tarbimise alusel, mille määrab ära - RIKKUS. Marxil ebavõrdsus tootmises, ja sellest tulenev klassihierarhia. Sotsiaalsed erinevused seisnevad Weberi arvates elulaadis : inimestel on kalduvused, sõbrad, elustiil jne, neile on omane prestiiz, au ja reputatsioon. Selliste staatuste staatusgruppide alusel toimub samuti ühiskonna kihistumine, kujuneb hierarhia. Ühisel seisundil põhinev ühtsus, mis väljendub -PRESTIIZIS, AUS, VÄÄRIKUSES. Poliitiline kihistumine toimub võimu alusel: kujunevad võimugrupid või parteid . VÕIM. Võim on Weberi järgi võimalus vastupanu ületades viia ellu oma tahet sotsiaalsete suhete raames. Marxi käsitluses on võim selle käes, kes kontrollib majandust. Weberil on võim omaette stratifitseerimise tunnusjoon. Weber viib stratifikatsiooni teistele alustele, mida ei määra suhe, vaid klassifitseeriv, eristav tunnus . Ta eristab gruppe
tundmatuse eest, ja viia inimese püüdlused,emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla. Subkultuuriks ehk sulbkultuuri kohandumiseks nimetatakse erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna gruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades (nt arstid, kes kasutavad erialasõnavara). Kuna kõikides ühiskondades esineb tööjaotus, spetsialiseerumine ning erinevused võimus ja prestiizis , võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas. 7. Vähemusgruppide integreerumise mudelid (144145). Vähemuste ühiskonda integreerumise meetodid:Aja jooksul on välja pakutud mitmesuguseid ühiskonna integreerimise meetodeid, nende hulgas on tuntuimad sulatusahju ja kultuurilise pluralismi meetod. Sulatusahjumudel rajaneb usul, et immigrandid võivad ja peaksid massiteabevahendite ja ühise haridussüsteemi kaudu järk-järgult kaotama oma erinevused ja
6 Võimu aspektid Inimese asendeist: mis neis sisaldub võimsust Inimene, kes nii meelsasti seisab püsti, võib paigast liigumata ka istuda, lebada, kükitada või põlvitada. Kõik need asendid ja iseäranis üleminek ühest teisele väljendavad midagi kindlat. Aujärg ja võim on loonud endale kindlad, traditsioonilised asendid. Sellest viisist, kuidas inimesed koos olles üksteise suhtes paiknevad, on hõlpsasti tuletatav erinevus nende prestiizis. Me teame, mida see tähendab, kui keegi istub kõrgemal ja teised seisavad tema ümber. Kui üks seisab ja kõik teised tema ümber istavad; kui keegi järsku ilmub ja kõik kohalviibijad tema ees püsti tõusevad; kui keegi langeb teiste ette põlvili; kui sisseastunul ei paluta istet võtta. Juba eelnev valikuta üleslugemine näitab, kui palju on olemas tummasid võimukonstellatsioone. Oleks tarvis nad ette võtta ja täpselt määratleda nende tähendust (1:517).
Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. · Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiizis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud piirist allapoole. · Karismaatiline: Põhineb karismaatilistel omadustel see inimene suudab teha midagi, mida teised ei suuda. Järgitakse kahel põhjusel: usk võimetesse, usk kohustustesse. Kuuletumisviisil tavaliselt ebapragmaatiline. Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku
annaabi.ee 
