Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi
ajakirjanikud, kellel on teema kohta üks kindel arvamus, mis võib tunduda lugejale kui erapoolik, selleks sobivad näiteks ajaveebid. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, et nende lood oleksid erapooletud ja täiesti sõltumatud. Ajakirjandus on ühiskonnas hindamatu tähtsusega. Tal on üüratult suur mõjujõud. Kvaliteetne ajakirjandus nõuab kogemusi ja oskusi enda loodud tööde eest vastutada. Pressivabadus annab kõik võimalused luua kvaliteetset meediat. Just vastutus tähendab ajakirjanikule oskust märgata oma vigu ja neid parandada. Ajakirjanduseetika piiritleb artiklites öeldu sobilikkuse. Vaba ajakirjandus eeldab sõltumatut ning erapooletut lähenemist teemadele. Ajakirjandusvabadus tähendab eeltsensuurse kontrolli puudumist, aga mis kõige tähtsam ka vastutust.
Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks
Euroopa Liidu eelarve – otsene tulu tuleb liikmesriikide sissemaksetes ja tollimaksus. Tänapäeval läheb suurem osa kulust abistamisele raskusdes olevatele riikidele. Strateegia Euroopa 2020 – eesmärgid mida on EL vaja saavutada: tööhõive tõstmine, investeeringud teadustegevusse, keskkonna sääste, haridus ja vaesus. Pilet 15 1. Kodanik ja meedia. Pressivabadus. Meedia vastutus. Nn kollane ajakirjandus. Meedia on tänapäeva neljandaks võimuks riigis, sest see mõjutab tugevalt inimeste teadvust ja koos sellega otsuste tegemist. Läbi aegade on vaieldud missugust infot meedia võib edastada ja mida mitte ehk, tsensuur. Massimeedias avaldatavat sisu on kahel viisil võimalik kontrollida: Riiklikul tasandil (seadustega) Professionaalsel tasemel ( ajakirjaniku ja toimetaja eetikakoodeksitega)
informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks allikakaitse. Teine oluline kaitse laimusüüdistuse vastu on avalikkuse huvi. Ehk teisisõnu: kas ajakirjanduse kohustus informeerida on primaarne? Austrias ja Hollandis tuleb süüdistataval ajakirjanikul tõestada, et laimav informatsioon oli avaldatud lähtudes avalikkuse huvist ja heast tahtest. Avalikkuse huviga on seotud avaliku elu tegelase eristaatus difamatsiooni puhul Pressivabadus ja avalik huvi *Ajakirjandusvabadus ei ole sõnavabdus *Ajakirjanduslik vabadus: avalikult levitada informatsiooni ja ideid, mis võivad kellegi õigusi või vabadusi riivata *Ajakirjanduslik kohustus: levitada informatsiooni ja ideid poliitiliselt teemadel või mis on avalikkuse huvides *Avalikkuse õigus: saada sellist informatsiooni ____ Avalikkusel on suur huvi teada saada, mis ühiskonnas toimub, kuid sinna hulka kuulub ka info, mis pelgalt rahuldab nende uudishimu
17. sept 1787 (21. juuni 1788) USA konstitutsioon. Föderalistlik Partei Alexander Hamilton 1792. Esimene föderalistide partei eesistujaks. Antiföderalistid tahtsid näha, et osariigid suht iseseisvad. Demokraatlik-Vabariiklik Partei (Thomas Jefferson ja James Madison). Nõudsid kodanikuõiguste lisamist konstitutsiooni. 1884. a lõhenes partei. Üks osa parteist ühines tänapäeva moodsa demokraatliku parteiga. 1789 (1791) The Bill of Rights. Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku vabadus, eraomandi puutumatus. 30. apr 1789 valiti George Washington USA esimeseks presidendiks. Valiti hiljem ka uuesti presidendiks, 1797 hakkas hoopis põllumeheks. Järgmine president Adams(samuti föderalist) ja siis Jefferson. 1812-1814 Teine Iseseisvussõda. Ameerikale hakkasid tekkima sõjalised kohustused PRM ees. Puhkes sõda SB ja Hispaania vahel. Prm nõudis, et Ameerika täidaks oma kohustusi ja annaks Prm sõjalist abi, eriti kaitseks ta koloniaalvaldusi aasias.
Termini ,,neljas võim" mõtles välja E. Burke 18.saj lõpu Inglismaal, osutamaks poliitilisele võimule, mida press omas samaväärselt ülejäänud 3 võimuga Briti kuningriigis: lordid, kirik ja saadikud. Ajakirjanduse võim põhines tema informatiivsuse potentsiaalil ja tema võimel anda avalikku tuntust ja tunnustamist. Ajakirjanduse keskne vabadus oli anda ülevaateid ja kommenteerida nõupidamisi, istungeid ja valitsusakte. Angloameerika mõttetraditsioonis oli pressivabadus lähedalt seotud üksikisikute vabadusega ja liberaalse ja utilitaarse poliitiis filosoofiaga. Iseregulatsiooni mehhanism (J. Milton) vabalt väljendatud tõde võidab kindlalt eksimuse, kui mõlemad saavad end vabalt väljendada. 19. saj lõpuks ja 20. saj alguseks oli selge, et valitsuse sekkumise kõrvaldamine oli ka potentsiaalne relv inimeste vabastamise vastu majanduslikest ja poliitilistest ahelaist. Selle asemel, et olla vahend vabaduse ja
liit mehe ja naise vahel, sest ainult nii saab taastoota rahvast. §27 lg3, 4 on spetsiifiline vabadusevaldkond. Usk, südametunnistus §40 olulised on forum internum ja forum externum, usutalitlused ebaselged (näiteks massimõrvad uskumuste pärast). §41 Väljendus- ja teabevabadus §45 kaitseb ka negatiivset väljendusvabadust (näiteks kirjanik kirjutab lapspornot). Sõnavabaduse piiriklausel on kvalifitseeritud, mille piir on lg2. §44 on §-ga45 koosmõjus, tekib pressivabadus. Ühinemis- ja koosolekuvabadus §48 lg1 l1 (MTÜ) vs §31 l1 (TÜ) vs §48 lg1 l2 (erakond) vs §29 lg5 l1,2 (töötajate liit) vs §47 (koosolekuvabadus-vabadus tulla korraks kokku ja avaldada meelt; kas peab kandma endas eesmärki või võib olla ka puhas lõbu). Vabaliikumine §34 kaitseb õigust kuhugile jõuda. Elukoha valik kuulub liikumise mõiste alla. Seega l2 käib ka elukoha valiku kohta. §35 , 36 lg1. Ettevõtlusvabadus jne §31 on kõige kohaldatum säte Eestis
1884. a lõhenes partei. Üks osa parteist ühines tänapäeva moodsa demokraatliku parteiga. Demokraatlik-Vabariiklik Partei (Thomas Jefferson (võistles 2. presidendikoha nimel John Adamsiga ja tal oli ülioluline roll iseseisvumisel ja pärast oli ta president kaks ametiaega järjest,) (James Madison oli neljas president, Bill of Rightsi autor ja jälle osales aktiivselt iseseisvumises) The Bill of Rights ja põhiseadusparandused. 1789 (1791) The Bill of Rights. Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku vabadus, eraomandi puutumatus. George Washingtoni ametiaeg presidendina. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse