Napoleon valitses Prantsusmaad18. mai 1804 - 11. aprill 1814(( &0000000000000009000000 9 years, &0000000000000328000000 328 day9 aastat, 328 päeva)20 March 1815 22 June 1815 (94 days) 20. märts 1815 - 22. juuni 1815 (94 päeva). Reini Liit oli moodustatud väikestest saksa riikidest , Prantsuse Esimese Keisririigi protektoraat. See moodustati Napoleon I poolt alguses 16 Püha Rooma Riigi osastisriigist pärast seda, kui ta alistas Austerlitzi lahingus Austria ja Venemaa. Pressburgi rahu viis tegelikult Reini Liidu loomiseni. Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega
kuningriik jt.) vastu Marengo lahingus 14.juuli 1800 Austria armee. Tagajärjeks oli koalitsiooni lagunemine ning Luneville'i ja Amiens'i rahulepingu sõlmimine. 1805 organiseeris Suurbritannia III Prantsusmaa-vastase koalitsiooni (Suurbritannia, Venemaa, Austria , Rootsi ). Napoleon I saavutas 1805 võidu austerlaste üle Ulmi ning Vene ja Austria armee üle Austerlitzi lahingus 2. detsembril 1805 ja sundis Austriat Pressburgi rahuga 3 loovutama alasid Itaalias, Lääne-ja Lõuna-Saksamaal. Võiduga Trafalgari merelahingus 21. oktoobril 1805 Prantsuse ja Hispaania ühendatus laevastiku üle säilitas Suurbritannia ülekaalu merel.1806 okupeerisid Prantsuse väed Napoli kuningriigi mandriosa, 12.juulil 1806 logi Lääne-ja Lõuna-Saksa riikidest Prantsuse kaitse all olev Reini Liit, 6. augustil 1806 lakkas olemas Saksa-Rooma riik
Niisiis muutus F.Stephani ja M.Theresia abielu üha ebatõenäolisemaks. Samal ajal ilmnes, et M. Theresia ei olnud noore F. Stephani vastu enam väha ükskõikne. Karl VI seisis raske valiku ees. M. Theresia ja F. Stephani abielu kasuks rääkis peale isikliku sümpaatia ka see, et nii oleks väljasuremisele määratud dünastia võinud edasi kesta. Karl VI kaalus asja kaua. Lõpuks ta nõustus. 1736. a. 01.31 tuleb F. Stephan oma pruudile kosja. Pärast tseremooniat naases ta Ungarisse Pressburgi (Bratislava). Pulmad toimusid 1936. a. 12. veebruaril. Karl VI otsib oma väimehe tiitlile vastavat valdust valitseda. Salaja otsustatakse, et temast saab Madalmaade maahärra õigustes kindralkuberner. Kuid Prantsusmaa võimaliku vastuseisu tõttu see ei realiseerunud kunagi. Alles järgmisel aastal, pärast Gian Gastone surma saab F. Stephan keisri tahtel Toskaana suurhertsogiks. Vahepeal sai selgeks, et Karl VI endale meessoost pärijat ei saa. Suurenes võimalus, et M.
koalitsioonisõjad vallutatud aladest: Kapimaa ja Hollanid Lääne-India tuli tagastada Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja. Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). 1803-1806, sõjas alistasid Prantsusmaa ja selle tütariigid Nap I juhtimisel Ausria, Portugali, Vene ja teiste liidu. UK oli samtu Pr.maaga sõjas pärasat jätkuvat vaenutegevust seoses Amiensi rahu murdmisega ja jäi ainsaks riigiks pärast Pressburgi rahu, kes veel Prantsusmaaga sõdis. Ulmi lahing- 15.okt ründasid Ney väed edukalt Michelsbergi laagreid ja 16.okt hakkasid prants.Ulmi ennast pommitama. 17.okt sõlmis Nap esinedaja Segur
sõlmitud kokkuleppe. Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine. Oktoobris 1805 purustas Napoleon Ulmi lahings Austria väe ning detsembris Vene-Austri ühendatud jõud Austerlitzi lahingus. Austria oli sunnitud 26 detsembril 1805 sõlmima Prantsusmaaga Pressburgi (Bratislava) rahu, millega tunnustas Napoleoni tegevust Itaalias, kaotas Veneetsia, valdusi Saksamaal ning tunnustas Baieri, Badeni ja Württembergi absoluutselt suveräänseteks. Napoli kuningriigi hõivas Napoleon 1806 suvel. Vene väed taandusid pärast lüüasaamist Austerlitzi all Napoleoni käeulatusest välja. Venemaa ja Prantsusmaa vahel sõlmiti ka 1806 juulis Oubrili leping, ent Aleksander I lükkas selle tagasi, sest ei soostunud Prantsuse võimuga Kesk-Euroopas
Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas Itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Lunéville rahu oli Pr ja Austria vahel. Amiensi rahu Pr ja SB vahel, kus viimane tunnistas I Pr Vabariiki Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing). (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Ulmi lahingus võitis Pr Austerlasi. Trafalgari lahing- merelahing Sb ja Pr/Hisp vahel, kus SB Nelsoni juhtimisel võidab ja läheb kuulsusrikkalt ajalukku. 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist.
lemmikkangelasi. Mátyás I Corvin Hunyadi Ungari kuningas 1458-90, Janos Hunyadi poeg. Tugines väike- ja keskaadlile ning linnadele. Ajas tsentraliseerimispoliitikat (moodustas alalise sõjaväe, võimaldas linnade esindajail osa võtta riigipäevast). Sõdis aastast 1468 Tsehhiga, sai sellest 1478 Moraavia, Sileesia ja Luzica. Sõjas Türgiga vallutas osa Bosniast, Moldova ja Valahhia, sõjas Habsburgidega 1485 Austria koos Viiniga. Asustas Pressburgi (Bratislava) ülikooli, ühe Euroopa suurimaid raamatukogusid ja trükikoja.
Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Pärast venemaa lahkumis ülekaal jälle prm poolel. Prm võitis suure Marengo lahingu. Sama nime kandis ka napoleoni hobune. 1805 Kolmas koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Trafalgari lahing 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga. 1806 Neljas koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Preisimaa sai suure löögi. Juunis 1807 lõi napoleon Friedlandi lahingus Venemaad. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Juuli 1807 Tilsiti rahu. Sõlmisid napoleon ja Venemaa Keiser. Poolamaast andis napoleon tüki Aleksander I-sele.
Mátyás I Corvin Hunyadi Ungari kuningas 1458-90, Janos Hunyadi poeg. Tugines väike- ja keskaadlile ning linnadele. Ajas tsentraliseerimispoliitikat (moodustas alalise sõjaväe, võimaldas linnade esindajail osa võtta riigipäevast). Sõdis aastast 1468 Tsehhiga, sai sellest 1478 Moraavia, Sileesia ja Luzica. Sõjas Türgiga vallutas osa Bosniast, Moldova ja Valahhia, sõjas Habsburgidega 1485 Austria koos Viiniga. Asustas Pressburgi (Bratislava) ülikooli, ühe Euroopa suurimaid raamatukogusid ja trükikoja. Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg
Lisaks liitusid koalitsiooniga Rootsi (Vene väed kasutasid Rootsile kuuluvat Pommerimaad platsdarmina) ja Napoli kuningriik. Preisimaa jäi neutraalseks. III koalitsiooni nõrkuseks olid erimeelsused liitlaste vahel, samuti Napoleonile võrdse väejuhi puudumine. Oktoobris 1805 purustas Napoleon Ulmi lahings Austria väe ning detsembris Vene- Austri ühendatud jõud Austerlitzi lahingus. Austria oli sunnitud 26 detsembril 1805 sõlmima Prantsusmaaga Pressburgi (Bratislava) rahu, millega tunnustas Napoleoni tegevust Itaalias, kaotas Veneetsia, valdusi Saksamaal ning tunnustas Baieri, Badeni ja Württembergi absoluutselt suveräänseteks. Napoli kuningriigi hõivas Napoleon 1806 suvel. Vene väed taandusid pärast lüüasaamist Austerlitzi all Napoleoni käeulatusest välja. Venemaa ja Prantsusmaa vahel sõlmiti ka 1806 juulis Oubrili leping, ent Aleksander I lükkas selle tagasi, sest ei soostunud Prantsuse võimuga Kesk-Euroopas. Samuti toetas
annaabi.ee 
