,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi. On palju algeid, tema algeteks on monaadid, Maailm koosneb monaadidest. Nimetas neid looduse vaimseteks algeteks, hinge taolised üksused, monadoloogia- õpetus monoloogiast. PREFORMISM pre ehk millegi ees olev Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist. Thomas More 1478 1535 inglise utopist ,, utoopia ,, ,,utoopia saarel on kõik õnnelikud ,, Muretu helge tulevik, pole selles ühiskonnas ühtegi muret. VALGUSTUS IDEOLOOGIA Kant, saksa klassik 1724- 1804 võttis valgustuse mõiste kasutusele. Tema nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Toetud ratsionalismile, jätkuks
Ühiskondliku lepingu rajaja. 2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus. R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema. G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur. 2 tüüpi tõdesid: -paratamatud tõed Juhuslikud tõed Preformism- eelformeerumine. VALGUSTUSFILOSOOFIA J.Kant- temalt tuli sõna valgustus. Voltaire- e ,,naerev filosoof". Leidis, et usk on vajalik, eeskätt moraali pärast. C. Montesquieu- riigiteoreetik. J.J.Rousseau- ,,üksildane uitaja". Pooldas vabakasvatust. G.W.F.Hegel-saksa filosoof. Saksa idealismi tähtsam esindaja. Tema teos on ,,Vaimu fenomenoloogia".
organismiks ühemunakaksikutel on seega sama genotüüp. Erimunakaksikud arenevad kahe viljastumise (osalevad kaks spermatosoidi ning kaks munarakku) tagajärjel, kummastki sügoodist areneb organism. Erimunakaksikud on seega juba algselt kaks eraldi rakku (organismi), mille liitumist nn liitorganismiks ei saa toimuda. KÜSIMUS Paljunemine 18. Ontogenees on isendi areng viljastumisest surmani. Ontogeneetika ajalugu on olnud kahe filosoofilise suuna vastandlike ideede võitluse ajalugu. Preformism absolutiseeris kasvamise Selle suuna rajajaks oli Hippokrates, kes 4 sajandit e.m.a. ütles, et "organism kujuneb sisemise tule mõjul". Antud käsitlus toetus arvamusele, et tulevane organism peitub miniatuurselt, juba valmis kujul, sugurakus. Edasine areng on vaid kasvamine. Niisuguse mõtteviisi erivormid väitsid, et tulevane organism peitub kas munarakus või siis seemnerakus. Nendes peituva organismi sugurakus on
erinevad asjad usk on isiklik usuveendumus, teoloogia aga teaduslik distsipliin, mis võib sisaldada mitmeid erinevaid inimeste poolt formuleeritud õpetuslikke arvamusi. Saksa filosoofi mõte suurkuju.Saksa aristoteles.Oli leiutaja, diplomaat Prants,Preisi teaduste akad. esimees. ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm!". Oluline: õpetus monaadist e monadoloogia- maailm koosneb lõpmatust arvust monaadist- pluralistlik õpetus.Monaad on looduse vaimne alge hinge tüübi substants. Preformism(millegi ees olev) Mõistab seda, et isiksus tegelikult formeerib juba lootena. VALGUSTUS 1670-1790- Empirism-kõik teadmised saadakse kogemustest ja ratsionalism-teadmisi maailma kohta on võimalik saada ka üksnes mõistuse abil, ilma kogemustele viitamata. Loomulik teoloogia-õpetus Jumalast, mis ei toetu usule v erilisele ilmutusele, vaid mõistusele ja kogemustele. Deism usk Jumalasse-Loojasse, kes maailma kulgu ei sekku
asjad seletamata) ja seega üldistavad. Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18 saj), mis käsitleb metafüüsilist arengut inimene on kvalitatiivselt olemas spermatosoidis (Antonie van Leeuwenhoek). Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. Preformism eitab ontogeneesis inimese kvalitatiivset arengut. Epigeneesi puhul räägitakse sellest, et toimub ka kvalitatiivne areng. Nicolaas Hartsoeker tegeles raku arengu teemadega, kas toimud preformism või epigeneetiline (kvantitatiivne või kvalitatiivne) areng. John Locke (1632-1704) ja tabula rasa teooria, seisukohad essees "Essee inimmõistusest"(1690): Bioloogia taust; filosoofiline käsitlus, metoodika teadmata
kromatiin valkude erinevad post-translatsioonilised modifikatsioonid; DNA erinev kovalentne modifikatsioon;valke mittekodeerivate RNA de erinev avaldumine. Mittekodeeriv RNA Xist represseerib ühe Xkromosoomi varase emas-embrüo kõigis rakkudes. Pöördumatu heterokromatiniseerumine. DNA demetüleeritakse replikatsioonil. Metüültransferaasid metüleerivad uue ahela vana ahela põhjal. Embrüonaalse arengu liikumapanev printsiib. Preformism vs epigenees.Preformism: täsikasvanud organism on miniatuursel kujul sugurakkused olemas enne viljastamist, loomishetkeks peale. Areng- kasvamine, lahtihargnemine, mitte uue tekkimine. Epigenees:täiskasvanu tunnused kujunevad de novo algselt struktuuritust massist järk järgult. Eri liikide embrüot on pärast gastrulatsiooni väga sarnased, kuigi täiskasvnaud väga erinevad. Baeri seadused. 1. Suurema loomataksoni üldised tunnused ilmnevad arengus varem kui väiksema taksoni erijooned; 2
hallunisatsioonid. G.W.LEIBNIZ- seoses mitmekülgsusega nimetatakse ka Saka Aristoteleseks, kuna tegeles paljude asjadega. Puhkuseks nürimeelsuseni on vaid üks samm. Leiutas arvutusmasina, tegeles seadusandlusega, oli diplomaat Prantsuse õukonnas. Oli väljapaistev organisaator. Oli 1700 Preisi Teaduste Akateemia esimene president. Keskne termin- algeks on monaad, maailm koosneb monaadidest. Monaadi all mõistis looduse vaimseid algeid, mida on palju- pluralistlik käsitlus. Preformism- eelformeerumine- isiksus formuleerub mitte sünni momendist vaid eostamise momendist. Ka loode on isiksus. Rõhutab mõistst- on olemas mõistuse tõendid, need on paratamatud tõendis, juhuslikud on fakti tõendid. SAKSA KLASSIKALINE FILOSOOFIA Uus-aja õpetused, püüdsid ühendada empirismi ja ratsionalismi, eriti just I.KANT (1724-1804). Valgustuse ideoloogia- 18 saj võttis Kant kasutusele mõiste valgustus (Was ist Aufklärung). Ta
Tema vaated: Ta rääkis seda, et maailm koosneb monaadidest (alge e. omamoodi vaimsed üksused) monadoloogia. Monas e. üksus. Ta mütleb looduse vaimne alge teatud määral mõjutatud Platoni ideedest. Monade on palju, nad on igavesed ja jagamatud. Ta rääkis et on kahte tüüpi tõdesid: 1)mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud, objektiivsed 2) faktilised tõed need on juhuslikud, kogemuste baasil. Preformism e. millegi ees olema. Leibnizi jaoks isiksus ei teki mitte inimese sünniga vaid isiksus eksisteerib juba lootena. (Haakub tänapäeval suhtumisega aborti preforismi järgi on abort isiksuse tapmine) Valgustus õpetus Valgustus mõste kuulub saksa klassikule I.Kant-ile (1724-1804). Kirjutas ühe töö (artikkel) 1784 ,,Mis on valgustus?" (,,Was ist Aufklärung?") Tema pidas valgustuseks inimese vaimses mõttes täiskasvanuks saamist
Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev: assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide kordamine - harjumuse teke jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks tasu ja karistus Biheivorism on seotud J.Locke`ga 11.02. Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi. Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja ligipääs on keerukas; ei saada piisavat materjali; kasutatakse teisi isikuid, et hinnata teisi hinnanguid; kantakse üle ideoloogiaid, mida uuritakse. John Locke - oli arst (elas 1632-1704). Kehaline võimekus oluline. Lihtne end kontrollida, kui inimene on terve: enesekontroll enesedistsipliin
annaabi.ee 
